ERR Brüsselis: vastasseisust rändeküsimuses on raske väljapääsu leida ({{commentsTotal}})

See, et Euroopa Liidu liidrid ja riigijuhid jõuavad suveks rändeküsimuses kokkuleppele, tundub endiselt keeruline, ütles ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand.

Euroopa Liidu liidrid ei suutnud reedeks ületada liikmesriikide vahelist lõhet asüülireformi ja kohustuslike pagulaskvootide küsimuses. Riigijuhid tahavad kokkuleppele jõuda suvel.

ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et EL-i liidrite eesmärk ei olnudki reedel kokkuleppele jõuda, kuid Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski kinnitusel on nüüd n-ö õhk puhtam.

"Eesmärk oli rääkida taaskord üle oma seisukohad, sest asüülireformi teema on EL-is olnud konfliktselt üleval juba pikalt ja sellega tahetakse ikkagi kuhugi jõuda, et kuidas siis tuleviku rändekriiside puhul neid asju lahendada. Tehti katse, arutati ja nüüd võeti eesmärgiks jõuda suveks mingi kokkuleppeni, mis näib endiselt keeruline," rääkis Ehand.

Tema sõnul on riigijuhid kvootide kõrval tegelenud muude põgenikega seotud küsimustega. Näiteks on tegeletud riikidega, kust rändevoog tuleb, samuti piirikaitse ja migrantide tagasisaatmise teemaga.

"Kõigi nende asjadega saab tegeleda ja tegelikult siin ka tunnistati ja räägiti sellest, et selles osas on riikide vahel üsna suur üksmeel. Ja näiteks Aafrika Fond, kuhu kogunes oodatust rohkem raha kokku, on märk, et kõik riigid saavad aru ja panustavad rändekriisiga tegelemisse. Aga kui lõpuks jõutakse kvootideni, siis kuidagi kõik see ikkagi muutub põhimõtteliseks vastasseisuks ja selles suhtes on väga raske seda lahendust oodata," arutles Ehand.

"See on poliitline vastasseis, millest on väga raske väljapääsu leida. Nüüd ongi küsimus, kuivõrd hakkavad siin mängima detailid nagu Eesti ettepanekus oli, et alati vastuvõtmiste puhul peab olema mõlema riigi nõusolek, ka vastuvõtva riigi nõusolek, et ei saa olla sundviisil kellegi ümberpaigutamist," lisas ta.

Donald Tusk on öelnud, et kui riigid kokkuleppele ei jõua, siis tuleb rändeküsimuses hääletus. Ehandi sõnul süvendaks see aga lõhet riikide vahel.

"Selge on see, kui selline tundliku küsimuse asi pannakse hääletusele ja jõuga ära tehakse, siis see EL-is tähendab lõhe süvenemist, mitte sellest üle saamist."

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: