Eesti eesistumisaja viimane liidrite kohtumine toob tulised rändevaidlused ({{commentsTotal}})

Neljapäeval Brüsselis algaval Euroopa Ülemkogul, mis on muuhulgas Eesti eesistumisaja viimane, on taas oodata kirglikku arutelu põgenikekvootide üle.

Kui Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid neljapäeva pärastlõunal Brüsselis laua ümber istuvad, võtava nad fookusesse neli suurt teemat: rändepoliitika, euroala reformid, Brexit ja kaitsekoostöö.

Kui Brexiti osas nõustuvad valitsusjuhid tõenäoliselt Komisjoni hinnanguga ja annavad rohelise tule brittidega tulevikusuhte arutamiseks ja kaitsekoostöö käivitamine on liidrite tasemel pigem tseremoniaalne etteaste, siis euroala reformid ja rändepoliitika tõotavad tuua tulised arutelud.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on välja käinud ambitsioonika euroala reformikava, mis näeb muuhulgas ette euroala rahandusministri ja eraldi eelarve. Paraku pole kõik liikmesriigid Pariisi nägemusega päri ja vaatlejad ennustavad, et Brüsselis võivad taaskäivituda eurokriisi vaidlused, kus vastakuti on kasinuspoliitikat pooldav Põhja-Euroopa ja suuremat solidaarsust ootav Lõuna-Euroopa.

Solidaarsus on võtmesõna ka teise tulise teema - rändepoliitika reformi puhul. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk katsetab täna õhtul uut formaati, mida ta nimetab pealike päevakorraks ja mille eesmärk on, et valitsusjuhid vaidleksid läbi konfliktse küsimuse, milles valdkonnaministrid pole suutnud edusamme saavutada.

Mitteeuroopalik plaan

Ülemkogu eesistuja Donald Tusk tegi rändepoliitika arutelu otsa lahti palju tähelepanu pälvinud avaldusega, milles kritiseeris Euroopa Komisjoni senist lähenemist solidaarsusele. Tusk märkis, et põgenike kohustuslik ümberpaigutamine on olnud ebaefektiivne ja tekitanud Euroopas palju tüli ning lõhestumist.

Ülemkogu eesistuja ärritas sellega teiste seas ka Euroopa Komisjoni rändevolinikku, kes nimetas Tuski seisukohta vastuvõetamatuks ja "mitteeuroopalikuks". Tuski välispoliitikanõunik Riina Kionka ütles ERRi raadiouudistele, et tema ülemus ei karda konflikte, kui need aitavad Euroopa Liidu välja tupikseisust.

"Kogemus on näidanud, et ei ole võimalik EL-i liikmesriikidel leida ühist häält ja ühist meelt kvootide osas, möönis Kionka, kelle sõnul on seni kohustustel põhinevat solidaarsust nõudnud riigid — Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Kreeka — väga ärritatud.

"Nad on ärritunud ja neist tuleb ka aru saada. Neil on mure, nagu ka teistel liikmesriikidel, kes on kvootide vastu, on mure. Aga siin on eesmärk leida mingi lahendus, mis kõikidele sobib," sõnas Ülemkogu eesistuja nõunik.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: