EL-i liidrid ei suutnud ületada lõhet rändeküsimuses ({{commentsTotal}})

{{1513312740000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu liidreil ei õnnestunud reede esimestel tundidel vähendada lõhet ida ja lääne vahel küsimuses, kuidas toimida Euroopasse saabuvate migrantidega.

Ühendusel seisab ees suur väljakutse reformida asüülireegleid tähtajaks seatud järgmise aasta juuniks, märkisid osalejad.

Üle kahe tunni kestnud tulise arutelu käigus jäid Ida-Euroopa liidrid kindlaks oma vastuseisus põgenikekvootidele, mida 2015. aastal enamik liikmesriike toetas solidaarsusavaldusena kriisi eesliinil olevate Itaalia ja Kreekaga.

Kangekaelsus rändeküsimuses on teravas kontrastis laialdase üksmeelega vajaduses kindlustada Euroopa välispiire koostöölepete sõlmimise kaudu kolmandate riikidega, nagu Türgi ja Liibüa.

"Solidaarsus ei saa eksisteerida üksnes välismõõtme osas, vaid see peab hõlmama ka sisemõõdet," ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel ajakirjanikele pärast kohtumist.

"Siin on meil endiselt palju tööd ees. Seisukohad ei muutunud. Kuid on olemas selge ülesanne jätkata tööd järgmise aasta juunini," märkis Merkel.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ärritas mõningaid riike tippkohtumise eelses kirjas, milles ta nimetas kohustuslikku kvoodisüsteemi ebaefektiivseks ja äärmiselt lõhestavaks.

Ida-Euroopa riigid, nagu Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi on toetanud tema lähenemist, teised aga peavad kvoote vajalikuks, et näidata EL-is üles solidaarsust.

Merkeli 2015. aasta otsus avada uksed miljonile asüülitaotlejale on mitmete Euroopa liidrite, eriti Ungari peaministri Viktor Orbáni hinnangul süvendanud rändekriisi.

Kvoodid, mille eesmärk oli leevendada Itaalia ja Kreeka koormat, põhjustasid nende vastuvõtmisel 2015. aastal blokis terava lõhe. Sestsaadik on EL-i plaanid alalise mehhanismi loomiseks tulevaste kriiside tarvis takerdunud ning Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia on deklareerinud oma jätkuvat vastuseisu.

"Vaidlused olid tulised, sest erimeelsused on endiselt suured," ütles Hollandi peaminister Mark Rutte. "Pole olemas mingit lahendust, kuidas kvootide osas konsensust leida."

Luksemburgi peaministri Xavier Betteli arvates on aga ohtlik mõelda, et ilma alalise mehhanismita on võimalik hakkama saada.

Enne tippkohtumise algust lubasid Visegrádi  riikide liidrid eraldada 36 miljonit eurot välispiiride tugevdamiseks. Kuid Bettel, Rutte ja teised ruttasid kinnitama, et rahaga ei saa end vabaks osta oma osast migrantide ja põgenike vastuvõtmisel.

"See mida Orbán teeb, on häbiväärne," kurjustas Rutte tippkohtumise lõppedes.

"Kui lubada sel sündida, saab EL-ist paik, kus igaüks ostab, mis talle meelepärane on," lisas ta. "See ei saa tulla ausa koormuse jagamise asemele."

Hollandi peaministri sõnul teeb talle ka muret Tuski konsensuslik lähenemine. "On tähtis, et viimase abinõuna saaks nõukogu (liikmesriigid) otsustada häälteenamusega," rõhutas Rutte.

"Selline vahetus või see, et osta end välja kuidagi sisedimensiooni mõttes solidaarsusest, seda ma küll ei tunnetanud, et keegi oleks sellele täna väga suurt toetust taha andnud või seda toetust leitud. See, et meil on välisdimensioon, see, et me soovime panustada rahaliselt, see on kõik teretulnud ja seda kõik 28 riiki ka ühiselt hindasid. Aga loomulikult soovitakse näha ka sisedimensioonis edasiminekut, mis on keerukas," selgitas Eesti peaminister Jüri Ratas ERR-ile.

Tusk distantseeris end Poola imimigratsioonivastastest

Tusk distantseeris end neljapäeval oma kodumaa Poola liidrite karmidest immigrantidevastastest vaadetest, öeldes, et ei räägi kunagi sisserändajaist sellisel viisil.

Tusk oli varem sel nädalal vallandanud vaidluse, öeldes, et 2015. aastal alustatud migrantide ümberasustamise kvoodikava on ebaefektiivne ja lõhestav. Tema kommentaarid vihastasid Itaaliat ja Kreekat, kus kümned tuhanded migrandid on laagrites, lootes kolimist mujale Euroopasse.

Kuid tema sõnu tervitati Poolas, mille vastse peaministri Mateusz Morawiecki sõnul on Tusk on hakanud rändest rääkima, nagu Poola seda teeb.

Tusk vaidles sellele vastu. Ta märkis: "Ma olen alati tahtnud aidata neid, kes aitavad Euroopat, kuid ma ei lähe kunagi üle nende poolele, kes räägivad teistest inimestest põlguse või lugupidamatusega."

Poola valitsuspartei on sageli nimetanud valdavalt moslemite sisserännet ohuks riigi julgeolekule ja selle kristlikule identiteedile. Erakonna juht Jaroslaw Kaczynski on isegi öelnud, et migrandid levitavad parasiite, mis ohustavad põliseid eurooplasi.

Kurz peab Tuski seisukohta põgenikekvootide kohta õigeks

Austria välisminister ja tulevane kantsler Sebastian Kurz avaldas reedel toetust Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski seisukohale, et kohustuslikud põgenikekvoodid tuleks kaotada.

"Tuskil on õigus, kui ta ütleb, et kohustuslikud migrandikvroodid EL-is ei ole töötanud," sõnas Kurz (31), kes peaks vasaktsentristlikult Austria kantslerilt Christian Kernilt ameti üle võtma järgmisel nädalal.

Kurz ütles Austria Pressiagentuurile (APA), et kavatseb töötada selle eksliku põgenikepoliitika muutmise nimel, ja kutsus "süsteemsele muutusele".

Austria välisminister peab positiivseks, et "Tusk ja teised Euroopa riigid asetavad rõhu esmajärjekorras korraliku piirikaitse tagamisele ja EL-i suurematele kulutustele selleks".

Orban: EL-i liidrite rändedebatt oli "poliitiline lähivõitlus"

Brüsselis neljapäeval korraldatud Euroopa Liidu liidrite õhtusöök, kus arutati rändeküsimusi, kujunes "poliitiliseks lähivõitluseks", ütles Ungari peaminister Viktor Orbán reedel.

"Kell on 00.40. Heitlesime üksteisega kuni praeguseni. See oli lähivõitlus, poliitilist laadi lähivõitlus," lausus Orbán reede varahommikul oma Facebooki-kontole postitatud videos.

"Kesk-Eurooplased võitlesid hästi - poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid ja meie. Meil õnnestus kaitsta oma positsioone, kuid me ei suutnud oma vastaseid veenda," lisas ta.

Saksamaa hakkab rahastama Tuneesia-Liibüa piirivaatlust

Saksamaa kavatseb toetada Tuneesia-Liibüa piirivaatlust 18 miljonit euroga.

Tuneesia tugevdas julgeolekumeetmeid 482 kilomeetri pikkusel piiril 2015. aastal pärast tõenäoliselt Liibüas väljaõppe saanud islamiäärmuslaste rünnakuid.

Saksa finantsabi kasutatakse alalise vaatlustaristu loomiseks lisaks mobiilsele vaatlustehnikale, mille Saksamaa eelmisel aastal Tuneesiale andis.

Projekti juhib USA julgeolekuohu vähendamise agentuur.

Saksa opositsioon süüdistab valitsust terroriohu kasutamises ettekäändena pidurdada Tuneesia kaudu migratsiooni.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: