Ühendusel seisab ees suur väljakutse reformida asüülireegleid tähtajaks seatud järgmise aasta juuniks, märkisid osalejad.

Üle kahe tunni kestnud tulise arutelu käigus jäid Ida-Euroopa liidrid kindlaks oma vastuseisus põgenikekvootidele, mida 2015. aastal enamik liikmesriike toetas solidaarsusavaldusena kriisi eesliinil olevate Itaalia ja Kreekaga.

Kangekaelsus rändeküsimuses on teravas kontrastis laialdase üksmeelega vajaduses kindlustada Euroopa välispiire koostöölepete sõlmimise kaudu kolmandate riikidega, nagu Türgi ja Liibüa.

"Solidaarsus ei saa eksisteerida üksnes välismõõtme osas, vaid see peab hõlmama ka sisemõõdet," ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel ajakirjanikele pärast kohtumist.

"Siin on meil endiselt palju tööd ees. Seisukohad ei muutunud. Kuid on olemas selge ülesanne jätkata tööd järgmise aasta juunini," märkis Merkel.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ärritas mõningaid riike tippkohtumise eelses kirjas, milles ta nimetas kohustuslikku kvoodisüsteemi ebaefektiivseks ja äärmiselt lõhestavaks.

Ida-Euroopa riigid, nagu Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi on toetanud tema lähenemist, teised aga peavad kvoote vajalikuks, et näidata EL-is üles solidaarsust.

Merkeli 2015. aasta otsus avada uksed miljonile asüülitaotlejale on mitmete Euroopa liidrite, eriti Ungari peaministri Viktor Orbáni hinnangul süvendanud rändekriisi.

Kvoodid, mille eesmärk oli leevendada Itaalia ja Kreeka koormat, põhjustasid nende vastuvõtmisel 2015. aastal blokis terava lõhe. Sestsaadik on EL-i plaanid alalise mehhanismi loomiseks tulevaste kriiside tarvis takerdunud ning Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia on deklareerinud oma jätkuvat vastuseisu.

"Vaidlused olid tulised, sest erimeelsused on endiselt suured," ütles Hollandi peaminister Mark Rutte. "Pole olemas mingit lahendust, kuidas kvootide osas konsensust leida."

Luksemburgi peaministri Xavier Betteli arvates on aga ohtlik mõelda, et ilma alalise mehhanismita on võimalik hakkama saada.

Enne tippkohtumise algust lubasid Visegrádi  riikide liidrid eraldada 36 miljonit eurot välispiiride tugevdamiseks. Kuid Bettel, Rutte ja teised ruttasid kinnitama, et rahaga ei saa end vabaks osta oma osast migrantide ja põgenike vastuvõtmisel.

"See mida Orbán teeb, on häbiväärne," kurjustas Rutte tippkohtumise lõppedes.

"Kui lubada sel sündida, saab EL-ist paik, kus igaüks ostab, mis talle meelepärane on," lisas ta. "See ei saa tulla ausa koormuse jagamise asemele."

Hollandi peaministri sõnul teeb talle ka muret Tuski konsensuslik lähenemine. "On tähtis, et viimase abinõuna saaks nõukogu (liikmesriigid) otsustada häälteenamusega," rõhutas Rutte.

"Selline vahetus või see, et osta end välja kuidagi sisedimensiooni mõttes solidaarsusest, seda ma küll ei tunnetanud, et keegi oleks sellele täna väga suurt toetust taha andnud või seda toetust leitud. See, et meil on välisdimensioon, see, et me soovime panustada rahaliselt, see on kõik teretulnud ja seda kõik 28 riiki ka ühiselt hindasid. Aga loomulikult soovitakse näha ka sisedimensioonis edasiminekut, mis on keerukas," selgitas Eesti peaminister Jüri Ratas ERR-ile.

Tusk distantseeris end Poola imimigratsioonivastastest

Tusk distantseeris end neljapäeval oma kodumaa Poola liidrite karmidest immigrantidevastastest vaadetest, öeldes, et ei räägi kunagi sisserändajaist sellisel viisil.

Tusk oli varem sel nädalal vallandanud vaidluse, öeldes, et 2015. aastal alustatud migrantide ümberasustamise kvoodikava on ebaefektiivne ja lõhestav. Tema kommentaarid vihastasid Itaaliat ja Kreekat, kus kümned tuhanded migrandid on laagrites, lootes kolimist mujale Euroopasse.

Kuid tema sõnu tervitati Poolas, mille vastse peaministri Mateusz Morawiecki sõnul on Tusk on hakanud rändest rääkima, nagu Poola seda teeb.

Tusk vaidles sellele vastu. Ta märkis: "Ma olen alati tahtnud aidata neid, kes aitavad Euroopat, kuid ma ei lähe kunagi üle nende poolele, kes räägivad teistest inimestest põlguse või lugupidamatusega."

Poola valitsuspartei on sageli nimetanud valdavalt moslemite sisserännet ohuks riigi julgeolekule ja selle kristlikule identiteedile. Erakonna juht Jaroslaw Kaczynski on isegi öelnud, et migrandid levitavad parasiite, mis ohustavad põliseid eurooplasi.

Kurz peab Tuski seisukohta põgenikekvootide kohta õigeks

Austria välisminister ja tulevane kantsler Sebastian Kurz avaldas reedel toetust Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski seisukohale, et kohustuslikud põgenikekvoodid tuleks kaotada.

"Tuskil on õigus, kui ta ütleb, et kohustuslikud migrandikvroodid EL-is ei ole töötanud," sõnas Kurz (31), kes peaks vasaktsentristlikult Austria kantslerilt Christian Kernilt ameti üle võtma järgmisel nädalal.

Kurz ütles Austria Pressiagentuurile (APA), et kavatseb töötada selle eksliku põgenikepoliitika muutmise nimel, ja kutsus "süsteemsele muutusele".

Austria välisminister peab positiivseks, et "Tusk ja teised Euroopa riigid asetavad rõhu esmajärjekorras korraliku piirikaitse tagamisele ja EL-i suurematele kulutustele selleks".

Orban: EL-i liidrite rändedebatt oli "poliitiline lähivõitlus"

Brüsselis neljapäeval korraldatud Euroopa Liidu liidrite õhtusöök, kus arutati rändeküsimusi, kujunes "poliitiliseks lähivõitluseks", ütles Ungari peaminister Viktor Orbán reedel.

"Kell on 00.40. Heitlesime üksteisega kuni praeguseni. See oli lähivõitlus, poliitilist laadi lähivõitlus," lausus Orbán reede varahommikul oma Facebooki-kontole postitatud videos.

"Kesk-Eurooplased võitlesid hästi - poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid ja meie. Meil õnnestus kaitsta oma positsioone, kuid me ei suutnud oma vastaseid veenda," lisas ta.

Saksamaa hakkab rahastama Tuneesia-Liibüa piirivaatlust

Saksamaa kavatseb toetada Tuneesia-Liibüa piirivaatlust 18 miljonit euroga.

Tuneesia tugevdas julgeolekumeetmeid 482 kilomeetri pikkusel piiril 2015. aastal pärast tõenäoliselt Liibüas väljaõppe saanud islamiäärmuslaste rünnakuid.

Saksa finantsabi kasutatakse alalise vaatlustaristu loomiseks lisaks mobiilsele vaatlustehnikale, mille Saksamaa eelmisel aastal Tuneesiale andis.

Projekti juhib USA julgeolekuohu vähendamise agentuur.

Saksa opositsioon süüdistab valitsust terroriohu kasutamises ettekäändena pidurdada Tuneesia kaudu migratsiooni.