"Kui keegi kusagil ütleb, et meie oleme juba valmis seda tegema, siis see ei ole tõsi. Rahakotiraudu hoiab Eestis põhiseaduse kohaselt siiski parlament. See on põhimõtteline küsimus," ütles riigikogu ERR-ile Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme.

Kui Brexit toimub, siis Euroopa Liidu üks suur rahastaja langeb Helme sõnul ära. "Siiamaani on hoiatatud, et abirahad vähenevad. Kui lisaks suurendatakse meie liikmemaksu või muid rahastusviise, oleme jõudnud sinna faasi, et EL ei ole meile majanduslikult kasulik, vaid kahjulik. Kogu rahastamise negatiivsele arengule lisandub muu, nagu pagulaste vastuvõtmise kohustus ja ühtse maksupoliitika pealesurumine," rääkis Helme.

Helme ütles, et põllumajanduspoliitika võtab EL-i eelarvest üle poole, kuid Eesti saab kordades vähem toetusi kui vanad liikmesriigid. "Väga raske on näha, et suured saajad oleksid nõus toetuste kaotamise või ühtlustamisega. EL on bürokraatlik, raiskav, dotseeriv ja subsideeriv organisatsioon, kus kokkuhoiukohti on küll, aga see ei ole kooskõlas liidu loomise mõttega," rääkis Helme.

Reformierakonna fraktsiooni liige Maris Lauri ütles usutluses ERR-ile, et kõigepealt peaks Eesti vaatama, milleks EL oma raha kulutab. "Ja kui on vajalik ja võimalik, tuleb üldse kulusid kokku tõmmata ja vaadata, kas mõningatel puhkudel ei sekkuta liialt palju."

Lauri nentis, et põllumajandustoetuste osakaal on EL-i eelarves väga suur, kuid tuleks kaaluda, kas see on otstarbekas.

"Ja juhiksin tähelepanu sellele, et kui britid lahkuvad, siis see riikidevaheline jaotus muutub teistsuguseks, sealhulgas ka võimekus. Kui on olemas väga head põhjenduses, et seda panust suurendada - ma oleksin väga skeptiline. Ja ma ei tormaks nõusolekut andma, et Eesti osalust tuleb suurendada," rääkis Lauri.

Riigid, kes on ühtekuuluvusfondist toetusi saanud, on Lauri sõnul jõukamaks muutunud ja vajadus selle raha järele on vähenenud. Ta märkis, et EL-i vaesemad riigid on praegu Bulgaaria ja Rumeenia, kuid neil on väga suureks probleemiks korruptsioon.