Kaheksa riigi valmisolek panustada senisest rohkem järgmisse mitmeaastasesse eelarvesse on sümboolne samm, kuivõrd nad kõik on praegu netosaajad, mis tähendab, et nad saavad eelarvest rohkem raha kui sinna maksavad.

Peale Oettingeriga kohtumist lubasid ministrid Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Slovakkiast, et nad on valmis panustama 1,1 protsenti kogurahvatulust senise ühe protsendi asemel.

Aastaid on üheprotsendine panus olnud kivisse raiutud ja poliitiliselt tundlik küsimus, mida on nõudnud suurimad netomaksjad, sealhulgas Saksamaa Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kirjutab Politico.

Ühendkuningriigi lahkumine jätab aga aastaeelarvesse enam kui 12 miljardi euro suuruse augu ning paljud projektid nõuavad senisest suuremaid kulutusi. Seega on Oettinger ja teised ametnikud öelnud, et ainus variant on tõsta riikide panust eelarvesse ning teha mõningaid kärpeid.

Mõned netomaksjad, näiteks Austria, on juba avaldanud vastuseisu suuremate maksete kohta, samas kui ELi jõukaim ja enim panustav Saksamaa on väljendanud valmisolekut rohkem maksta.

"Ma olen äärmiselt tänulik kaheksa liikmesriigile, et nad on valmis pisut rohkem panustama," ütles Oettinger reedel pressikonverentsil ning Ungari peaministri Viktor Orbani nõunik nimetas kokkulepet "selle päeva silmapaistvaks eduks".

Mõni tund hiljem teatas aga eesistujariigi Bulgaaria rahandusminister, et riik pole nõus eelarvesse rohkem panustama. "Bulgaaria pole väljendanud seisukohta, et suurendame oma panust ELi liikmelisusse. Valitsus annab teada, et sellist seisukohta pole arutatud üheski töögrupis ega ametlikus formaadis, et pidada läbirääkimisi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel,“ vahendab Reuters.