Järgmises metsanduse arengukavas jäävad raiemahud samale tasemele ({{commentsTotal}})

Foto: Rando Kall/RMK

Järgmises metsanduse arengukavas jäävad metsade raiemahud pigem praegusele tasemele, kinnitasid kolmapäeval koos olnud metsandusnõukogu liikmed, kes arutasid esimest korda uut arengukava aastateks 2021-2030.

Praeguse kümnendi metsanduse arengukavas on raiemahuna kirjas 12-15 miljonit tihumeetrit aastas, tegelikud raiemahud ületavad 10 miljonit tihumeetrit aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestimaa Looduse Fondi juhi Tarmo Tüüri sõnul raiemaht tulevikus kindlasti suurenda ei tohiks.

"Kindlasti peaks see olema oluliselt väiksem kui see on täna. Me ootaks sellest arengukavast seda, et me vaataks sellesse uude sajandisse kuhu me oleme jõudnud. Et me ei kordaks neid Põhjamaade vigu järjest intensiivistades metsandust," märkis ta.

Puidutööstusi rahuldaks samuti praeguse arengukava raiemahud, pigem tuleks suurendada väheväärtusliku puidu kasutamist.

Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Henrik Välja ütles, et kindlasti tahaks tänaste mahtude ja stabiilsuse jätkumist.

"Ja loomulikult ettevõtlusele kelle meeldib areneda ja tööd teha alati võiks jääda väike ruum nö kasvamiseks. Eestis on väga tugevalt välja arenenud mehhaaniline puidväärindamine alates saeveskist lõpetades mööbli ja puitmajadega, küll on aga vajakajäämisi keemilise puidu väärindamise poolel, mis just seda madalama kvaliteediga puitu väärindab," ütles ta.

Metsateadlaste hinnangul peab uus arengukava palju täpsemalt selgitama, kuidas metsa hoida ja majandada.

"Ideaalis saavutame korraga nii praktilise dokumendi, mis tõesti täpselt kirjeldab seda, kuidas riik edasi toimib, kui ka ühe ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed saaksid lõpuks ometi rahu," ütles Tartu Ülikooli vanemteadur Asko Lõhmus.

Kava peaks kinnitama, palju metsa on vaja biloogilise mitmekesisuse sälitamiseks ja muudeks funktsioonideks. Alles seejärel saab rääkida, palju metsast kuluks puidu kasutamisele.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tõdes, et täna arvutuste baasil seda öelda ei ole võimalik. "Aga säästva arengu ja pikajalise jätkusuutliku arengu eesmärk on, et peaks olema võimalikult stabiilsena hoitud need ressursikasutamise mahud. Küllap ta väga palju ei hakka erinema sellest, mis on täna, aga see tõesti lepitakse kokku alles protsessi lõpus," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: