Vene suursaadik Soomes: Lääs pettis meid ja Eesti on Venemaa-vastane riik ({{commentsTotal}})

Asevälisminister Sergei Rjabkov (vasakul) ja Vene suursaadik Soomes Pavel Kuznetsov (keskel) 2017. aastal Helsingis.
Asevälisminister Sergei Rjabkov (vasakul) ja Vene suursaadik Soomes Pavel Kuznetsov (keskel) 2017. aastal Helsingis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ajaleht Helsingin Sanomat (HS) on teinud pika intervjuu Venemaa suursaadikuga Soomes ning usutluse ajal võtab suursaadik Pavel Kuznetsov üsna palju sõna ka Eesti kohta.

"Kuznetsov on Kremli ametlik hääl Soomes. Seda asjaolu tuleb seda häält kuulates meeles pidada. Kuna Kuznetsov püsib isegi suursaadiku kohta väga kindlalt ametlike seisukohtade juures, ei maksa ka vastuseid pidada isiklikeks mõtisklusteks. Aeg-ajalt kõlab tema jutt lausa liturgiliselt. Näiteks siis, kui ta peab võrdlema oma kolme erinevat teenistusaega diplomaadina Soomes. Ta alustab juttu 1980. aastate algusest," kirjutavad artikli autorid Jussi Niemeläinen ja Tommi Nieminen.

"Siis me ütlesime, et meie suhted Soomega on kaht erinevat poliitika- ja ühiskonnakorraldust järgivate riikide rahumeelse kooseksisteerimise laboratoorium. Hoolimata kõikidest ideoloogilistest toonidest olid suhted mõlemale poolele kasulikud ja nende puhul oli loomulikuks vastastikune lugupidamine," rääkis Kuznetsov.

Soomes loomulikult 1980. aastate alguse naabrussuhetest nii hästi ei arvata.

Sisuliselt on Kuznetsovil kaks põhilist sõnumit, mida ta intervjuu käigus korduvalt väljendab:

1. selles, et Ida ja Lääne vahel on praegu suhted pingelised, on süüdi Lääs;

2. Soomel ja Venemaal on nii head suhted, kui praeguses ülemaailmses olukorras on võimalik.

Kuznetsovi arvates on just USA juhitud NATO-leer põhimõtteliselt süüdi tekkinud probleemses olukorras.

Tema sõnul on Lääs süüdi Venemaa erakordses petmises.

Eriti häirib Venemaad see, et Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari liitusid NATO-ga 1999. aastal ja Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu 2004. aastal. Kuznetsov sai seda lähedalt vaadata - 2004. aastal töötas ta Tallinna suursaatkonnas nõunikuna.

Kuznetsov hakkas pettuseteemast rääkima, kui HS temalt küsis, millal Venemaa arvates hakkas julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas pingelisemaks muutuma. Soomes on nimelt sageli levinud arvamuseks, et tegu on Krimmi ja Ida-Ukraina kriisi peegeldusega.

Suursaadik mõtles natuke vastuse peale ja ütles: "Usaldus hakkas kaduma siis, kui lääneriigid ei täitnud meie kokkulepet, et NATO ei liigu meie piiride lähedale. On selge, et seda lepet ei pandud kuhugi paberile. Kuid kui meie riigi ja lääneriikide juhtide aruteludes [1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses] lepiti kokku Saksamaa taasühinemises, siis oli ühine arusaam, et NATO itta ei laiene."

Seega tema arvates olevat NATO justkui rikkunud mingit moraalset kokkulepet, Venemaa ja Lääne arutelude vaimu. Lääneriigid on korduvalt rõhutanud, et mingit sellist lepet, sealhulgas ka mingit nö härrasmeeste kokkulepet ei olnud.

Samuti protestis Venemaa häälekalt, kui eelmisel aastal saabusid Balti riikidesse esimesed NATO lahingugrupid.

Kuznetsov tunnistas, et asi on põhimõttes, sest mõni tuhat NATO sõdurit Läänemere jõutasakaalu ei muuda.

Venemaa võib väita, et NATO laieneb agressiivselt, kuid Venemaale võib vabalt esitada ka vastuküsimuse: miks nii paljud Venemaa naaberriigid on soovinud NATO-ga liituda? Miks nad peavad Venemaad ohuks?

Suursaadiku sõnul on kogu Venemaa ohu teema vaid Lääne väljamõeldis ning kõik hirmud olevat kunstlikult tekitatud. Ning Venemaa vastab vaid NATO tegevusele, kordas ta Venemaa ametlikku seisukohta.

Küsimusele, kas mitte Gruusia sõda 2008. aastal või sündmused Ukrainas ei võinud äkki hirme Balti riikides suurendada, vastas Kuznetsov, et "täie mõistuse juures on raske ette kujutada, millist ohtu võiks Venemaa kujutada oma naabritele Balti riikides". Balti riigid on seevastu seisukohal, et oht on väiksem just nimelt NATO-sse kuulumise tõttu.

Kuznetsov märkis, et Euroopa Liidu riigid jagunevad kaheks: need, kes soovivad Venemaaga koostööd teha, ja need, kes seda ei soovi.

"Euroopa Liidus on liikmesriike, mis on valmis üleval hoidma dialoogi ja mõistavad, et tugineme samasugusele euroopalikule kristlikule tsivilisatsioonile," lausus ta.

Eesti aga kuulub Kuznetsovi hinnangul selgelt sellesse teise rühma, Venemaa-vastaste liikmesriikide hulka. "Nemad lähtuvad loogikast, et mida halvemad on suhted Venemaaga, seda parem," väitis ta.

Kui HS küsis, millisel viisil Soome ja Eesti erinevad Venemaa naabritena, kordas Kuznetsov väiteid "USA manipulatsioonide" kohta.

"Ma saan hästi aru, et eestlastel on raskendavaid tegureid, meenutades riikide ajaloolist arengut ja Eesti liikmesust NATO-s, mis on märkimisväärselt kitsendanud võimalusi lähtuda oma rahvuslikest huvidest ookeani taga asuvate peremeeste huvide asemel," sõnas ta.

Lääneliitlaste pahatahtlikkus on Venemaa hinnangul märgatav mitme asja puhul. Näiteks Salisbury mürgitamisjuhtum oli tema sõnul hoopis kasulik Suurbritanniale, kelle sooviks on suhteid Venemaaga pingelisemaks muuta. Venemaal polnud aga juhtumiga mingit seost, kinnitas ta.

Süürias Douma linnas aprillis toimunud keemiarünnak aga oli Kuznetsovi sõnul vaid lavastus ning ettekääne 14. aprillil toimunud lääneliitlaste õhurünnakuks. Samuti on vastuseis gaasitorule Nord Stream 2 osa Venemaa-vastasest kampaaniast.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: