Tähtis on elanike arv 1. jaanuari seisuga, sest siis lüüakse elanike nimekirjad lukku ja kirjas olevate maksumaksjate tuludest sõltub omavalitsuse rahakoti paksus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõmbekeskus Tallinn loodab järgmise paari kuu jooksul ületada elanike arvus 450 000 piiri. Praegu on ümmargusest numbrist veel 1236 inimest puudu.

Linnapea Taavi Aas nõustub, et elanike juurdemeelitamiseks tuleb pingutada sõltumata sellest, kas oled väike või suur omavalitsus.

Elanikuks registreerimise hüvedest peab Aas olulisemaks inimestele pakutavat keskkonda.

"Veel mõjutavad sissekirjutamist ka õppimisvõimalused, lasteaiakohtade kättesaadavus - need on põhipõhjused, miks ühest või teisest kohast ära liigutakse või langetatakse otsus juba kolitud kohta ennast ka sisse kirjutada," rääkis Aas.

Tallinna külje all asuv Keila linn püüdis oma linnas elavaid, kuid veel sealse sissekirjutuseta inimesi meelitada oma rüppe rahalisi auhindu lubanud reklaamikampaaniaga, milles osales 200 inimest. Keila linnapea Enno Fels kinnitusel on sellised kampaaniad olulised.

"See on mõnes mõttes paratamatus ehk me ostame Tallinnalt oma inimesi tagasi praegusel hetkel," ütles Fels.

Kõige suurema põntsu pani Keila elanikkonna vähenemisele Tallinna viie aasta tagune otsus teha oma elanikele tasuta ühistransport, sest kohe vähenes keilalaste arv 300 võrra.

"On palju räägitud, et Tallinna peaks vaatama veidi eraldi staatuses ehk tema rahastamismudelit veidi teistmoodi. See ei ole tüüpiline omavalitsus, see on pealinna staatuses. Sellest on palju juttu olnud, aga midagi ei ole liikunud ka haldusreformi käigus," rääkis Fels.

On terve rida inimesi, kes ajavad näpuga järge, kus on neil kõige kasulikum rahvastikuregistris arvel olla. Taavi Aasa hinnangul Tallinnale sellised muutused mõju ei avalda, sest elanike arvu kasv on stabiilne.

"Võib-olla sellist pendelrändamist on rohkem aasta lõpus, kus sõltuvalt sellest, kuhu soovitakse oma tulumaksu laekumist, tehakse neid muudatusi. Aasta keskel sellist ümberkirjutamist ei ole," selgitas Aas.

"Keilas on kindlasti selliseid inimesi, kes tegelikult hetkeks registreerivad ennast Keilasse, nad ongi Keila elanikud, toovad oma tulumaksu siia ja järgmisel aastal registreerivad end Tallinna ja kasutavad Tallinna hüve. Seda võib ju nimetada maksude optimimeerimiseks ja ei saa pahaks panna," tõdes Fels.

Mitmed omavalitsused meelitasid elanikuks registreerijaid nii raha kui ka meenetega, lubades isegi otsida huvilistele valla poolt aadressi, kuhu end sisse kirjutada. Nii kaua, kuni omavalitsuse rahakott sõltub elanike arvust ja nende maksudest, kavatsetakse kampaaniatega jätkata.

"Me tegelikult arvame seda, et see ongi pika vinnaga asi. Me kavatseme jätkata selle südametunnistusele koputamisega, et ka tulevastel aastatel samas vaimus edasi minna," ütles Tartu linna turundusjuht Helen Kalberg, kelle sõnul läks eelmise aasta kampaania maksma veidi alla 20 000 euro.

"Eks me teeme neid kampaaniaid ka edaspidi ja kuni inimeste maksutulu laekumine on seotud otseselt omavalitsuse tulubaasiga, peame selle eest seisma, et meil oleks võimalikult palju inimesi oma registris," ütles ka Tõrva vallavanem Maido Ruusmann.

Täielikke andmeid elanike arvu kohta omavalitsustes 1. jaanuari seisuga veel pole, kuid "Aktuaalse kaamera" palvel andis rahvastikuregister mõne linna elanike arvu muutused.

Selgus, et Tallinn on aastatagusega võrreldes juurde võitnud ligi 5300 elanikku. Tänavu 1. jaanuari seisuga elab pealinnas pea 449 000 inimest.

Tartu meelitas samuti kampaaniaga inimesi ning neilgi õnnestus seetõttu elanike arvu suurendada veidi enam kui 2500 võrra. 100 000 elaniku piirist on siiski pisut puudu.

Keila, kes lootis kampaaniaga ületada 10 000 elaniku piiri, suurendas küll elanike arvu pea 100 võrra, kuid püstitatud eesmärk jäi napilt saavutamata.

Pärnus seevastu vähenes elanike arv paari tuhande võrra ning seal elab praeguse seisuga üle 38 000 inimese.

Valgas aga vähenes elanike arv rohkem kui 1200 võrra, Narvas 850 võrra ning Haapsalu elanike read hõrenesid 500 inimese võrra.