Riigikogu majanduskomisjon koos liikluskindlustuse fondiga leidis konsensuslikult, et parkimisjoontele kehtestatud standardid peaksid olema kohustuslikud, kuivõrd muidu ei suudeta tagada, et kõik ühiskondlikud hooned neid ka järgiksid.

Ehkki kaks aastat tagasi suurendas standardikeskus senist standardit kaubanduskeskuste parklatele, ei vasta mõne keskuse parkimisjooned veel ka eelmisele, kitsamale standardile, mis hakkas kehtima 2013. aastast. Kuna liikluskindlustuse palved ja selgitustöö pole kõigi kaubanduskeskuste juures vilja kandnud, ongi jõutud järeldusele, et tuleb minna sunni teed, mille aitaks kehtestada seadus või ministri määrus.

Üks selliseid põikpäiseid kaubanduskeskusi on Ülemiste, mis on keeldunud oma parkimisjooni laiemaks tegemast. Seal juhtub ka konkurentsitult enim parklaõnnetusi, näitab liikluskindlustuse fondi statistika.

"Seal juhtub kõige rohkem õnnetusi ja omanikul ei ole plaanis seda liikluskorraldust ka ohutumaks muuta. Alul keeldusid nad kategooriliselt, siis, et jah, me vaatame, aga kahjuks üksnes vaatamisega ongi see kaks aastat piirdunud. Kutsume üles olema seal ettevaatlik või valima mõni teine kaubanduskeskus," kommenteeris fondi juht Mart Jesse ERR-ile.

2016. aastast kehtiv standard seab kaubanduskeskuse parkimiskoha standardiks 2,7 meetrit laiust ja viis meetrit pikkust. Eelmine, 2013. aastast kehtinud standard oli kümme sentimeetrit kitsam ehk 2,6 meetrit, ent Ülemiste parkla joontelaius on vaid 2,5 meetrit ehk 20 sentimeetrit vähem kui peaks.

Seejuures on Eesti elu vahepeal paremaks läinud, mis väljendub ka selles, et autode keskmine suurus on viimaste aastatega üksjagu kasvanud: laius keskmiselt kaheksa sentimeetrit ja pikkus 15 sentimeetrit.

Vabatahtlikkuse alusel ja selgitustöö tulemusel on liiga kitsaste parkimisjoonte lainedamise võtnud viimase paari aastaga võtnud ette näiteks Rocca al Mare, Mustika ja Kristiine kaubanduskeskused, ning tulemuslikult.

"Meie pooleteiseaastane praktika näitab, et nendes kaubanduskeskustes, kus parkimisnõuded viidi standardile vastavaks, vähenes õnnetuste arv keskmiselt 25 protsenti. See on statistiliselt tõestatud, et parkimisjoonte õige laius on väga efektiivne ohutusmeede," ütles Jesse.

Jesse hinnangul on pall kohalike omavalitsuste käes, et edaspidi kohe õiges laiuses parkimisjooned tõmmata: pruugib vaid omavalitsusel seada ehitusloa saamine sõltuvusse standardile vastava parkimiskorraldusega, kui probleem laheneks edaspidi iseenesest. Ent olemasolevaid parklaid saab mõjutada üksnes kohustusega, kui hea sõna enam ei maksa.

"Väga paljude kaubanduskeskuste parklates on liikluskindlustuskahju juhtumid peaasjalikult seetõttu, et parklad ei vasta standarditele võrreldes nendega, mis vastavad standarditele. Ei ole mõtet standardil, mida ei pea järgima," põhjendas majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) vajadust sunni järele.

Sester peab oluliseks, et kaubanduskeskustele jäetaks ka mõistlik üleminekuaeg, kuivõrd ümberjoonimine tähendab ettevõtjale nii aja- kui rahakulu.

"Majandusministeerium sai kaks kuud aega töötada välja võimalikud muudatused, kas siis seaduse või määruse tasemel," selgitas Sester edasist käiku.