Kaubanduskeskuste jonn kitsaste parkimiskohtadega võib viia seaduseni ({{commentsTotal}})

Ehkki parkimiskohtade suurusele on kehtestatud miinimumstandardid, ei ole kõik kaubanduskeskused neid järgima asunud, kuivõrd need on vabatahtlikud. See jonn võib viia parkimiskohtade kohustuslike mõõtude kehtestamiseni seaduse või määruse abil.

Riigikogu majanduskomisjon koos liikluskindlustuse fondiga leidis konsensuslikult, et parkimisjoontele kehtestatud standardid peaksid olema kohustuslikud, kuivõrd muidu ei suudeta tagada, et kõik ühiskondlikud hooned neid ka järgiksid.

Ehkki kaks aastat tagasi suurendas standardikeskus senist standardit kaubanduskeskuste parklatele, ei vasta mõne keskuse parkimisjooned veel ka eelmisele, kitsamale standardile, mis hakkas kehtima 2013. aastast. Kuna liikluskindlustuse palved ja selgitustöö pole kõigi kaubanduskeskuste juures vilja kandnud, ongi jõutud järeldusele, et tuleb minna sunni teed, mille aitaks kehtestada seadus või ministri määrus.

Üks selliseid põikpäiseid kaubanduskeskusi on Ülemiste, mis on keeldunud oma parkimisjooni laiemaks tegemast. Seal juhtub ka konkurentsitult enim parklaõnnetusi, näitab liikluskindlustuse fondi statistika.

"Seal juhtub kõige rohkem õnnetusi ja omanikul ei ole plaanis seda liikluskorraldust ka ohutumaks muuta. Alul keeldusid nad kategooriliselt, siis, et jah, me vaatame, aga kahjuks üksnes vaatamisega ongi see kaks aastat piirdunud. Kutsume üles olema seal ettevaatlik või valima mõni teine kaubanduskeskus," kommenteeris fondi juht Mart Jesse ERR-ile.

2016. aastast kehtiv standard seab kaubanduskeskuse parkimiskoha standardiks 2,7 meetrit laiust ja viis meetrit pikkust. Eelmine, 2013. aastast kehtinud standard oli kümme sentimeetrit kitsam ehk 2,6 meetrit, ent Ülemiste parkla joontelaius on vaid 2,5 meetrit ehk 20 sentimeetrit vähem kui peaks.

Seejuures on Eesti elu vahepeal paremaks läinud, mis väljendub ka selles, et autode keskmine suurus on viimaste aastatega üksjagu kasvanud: laius keskmiselt kaheksa sentimeetrit ja pikkus 15 sentimeetrit.

Vabatahtlikkuse alusel ja selgitustöö tulemusel on liiga kitsaste parkimisjoonte lainedamise võtnud viimase paari aastaga võtnud ette näiteks Rocca al Mare, Mustika ja Kristiine kaubanduskeskused, ning tulemuslikult.

"Meie pooleteiseaastane praktika näitab, et nendes kaubanduskeskustes, kus parkimisnõuded viidi standardile vastavaks, vähenes õnnetuste arv keskmiselt 25 protsenti. See on statistiliselt tõestatud, et parkimisjoonte õige laius on väga efektiivne ohutusmeede," ütles Jesse.

Jesse hinnangul on pall kohalike omavalitsuste käes, et edaspidi kohe õiges laiuses parkimisjooned tõmmata: pruugib vaid omavalitsusel seada ehitusloa saamine sõltuvusse standardile vastava parkimiskorraldusega, kui probleem laheneks edaspidi iseenesest. Ent olemasolevaid parklaid saab mõjutada üksnes kohustusega, kui hea sõna enam ei maksa.

"Väga paljude kaubanduskeskuste parklates on liikluskindlustuskahju juhtumid peaasjalikult seetõttu, et parklad ei vasta standarditele võrreldes nendega, mis vastavad standarditele. Ei ole mõtet standardil, mida ei pea järgima," põhjendas majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) vajadust sunni järele.

Sester peab oluliseks, et kaubanduskeskustele jäetaks ka mõistlik üleminekuaeg, kuivõrd ümberjoonimine tähendab ettevõtjale nii aja- kui rahakulu.

"Majandusministeerium sai kaks kuud aega töötada välja võimalikud muudatused, kas siis seaduse või määruse tasemel," selgitas Sester edasist käiku.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: