Ülemiste keskuse parklas juhtus aasta jooksul 162 liiklusõnnetust, mille kogukahju oli 170 000 eurot, selgub liikluskindlustusfondi statistikast.

Varem on ERR kirjutanud, et Ülemiste keskuse parklas on parkimiskoha laius vaid 2,5 meetrit ehk 20 sentimeetrit vähem kui näeb ette üle-eelmisel aastal kehtima hakanud standard, kuid keskus on keeldunud oma parkimisjooni laiemaks tegemast.

Üle saja õnnetuse juhtus mullu veel Rocca al Mare kaubanduskeskuses, Järve keskuses Tallinnas ning Lõunakeskuses Tartus.

Kõige ohtlikum ristmik oli Riia ring Tartus 160 liikluskindlustuse juhtumiga, mille kahjunõuete summa ulatus kokku üle 200 000 euro. Võrreldes eelnenud aastaga on Riia ringi juhtumite arv kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra.

Üle 200 000-eurose kahjuga olid ka Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmik ning Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmik Tallinnas. Liiklusõnnetuste arvu kiire kasvu poolest paistsid silma Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmik, Akadeemia ring ning Narva maantee ja Jõe tänava ristmik.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes kõige enam Haabersti ristmiku juhtumite arv, tunamulluse 144 juhtumi asemel toimus seal mullu 76 liiklusõnnetust. Võrreldes ülemöödunud aastaga oli vähem juhtumeid ka Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul ning Ahtri ja Lootsi tänava ristmikul.

Ligi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud. 16 protsenti juhtudel toimus kokkupõrge ristuval teel liikujaga, 15 protsenti juhtumitest toimus reastumisel ja neli protsenti ristmike õnnetusi põhjustas tagurpidi liikuja.

Kõige enam juhtub õnnetusi parkimisel

Parkimisjuhtumite osakaal kõigist õnnetustest oli 37 protsenti, mis on samal tasemel võrreldes 2016. aastaga. Enamik parkimisõnnetustest toimus parkimiskohal manööverdamisel.

Viiendik Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest põhjustati ees liikuvale või peatunud sõidukile tagant otsa sõites. Reastumisel kahjustati kõrvalreas liikuvat sõidukit kuuel protsendil juhtumitest ja viis protsenti õnnetusi põhjustati teedel-tänavatel tagurpidi liikudes, jättes välja parkimisjuhtumid.

Seitsmes maakonnas toimus liikluskindlustuse juhtumeid mullu rohkem kui tunamullu. Üle 10 protsendi kasvas liiklusjuhtumite arv Jõgeva ja Saare maakonnas.

Kaheksas maakonnas juhtumite arv vähenes, rohkem kui kümnendiku vähenes see Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas.

Harjumaa on sagedasim õnnetuspaik

64 protsenti liiklusõnnetustest juhtus Harju maakonnas. Viimastel aastatel on Harjumaa osakaal tasapisi kasvanud: 2016. aastal oli see 63 protsenti ja 2014. aastal 62 protsenti kõigist juhtumitest Harjumaal.

Kokku registreeriti Eesti liikluskindlustuse registris mullu 35 400 kindlustusjuhtumit, neist 32 200 liikluskindlustuse juhtumit Eestis ja 3200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid.

Võrreldes ülemöödunud aastaga oli mullu ligi sada juhtumit rohkem ning Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit, mis on kolm miljonit rohkem kui eelnenud aastal.

Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu ütles, et ilmastik mõjutas võrreldes varasemate aastatega kindlustusjuhtumite arvu vähe, kuid majanduskasv lükkas üles liiklustihedust, mille tagajärjel oli ka kindlustusjuhtumeid püsivalt palju.

"Kahjunõuete summa suure tõenäosusega veel kasvab, kuna raskemad juhtumid on alles menetluses ja võrreldes eelmise perioodiga on keskmine kahjunõude suurus üldise hinnatõusu taustal samuti suurenenud,“ lisas Piirsalu.

Liikluskindlustusfond on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja, kes hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju ning korraldab liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.