HS: Leedu kirjanik sattus ühe kommentaari pärast põlu alla, teosed hävitati ({{commentsTotal}})

Leedu kirjanik Rūta Vanagaitė.
Leedu kirjanik Rūta Vanagaitė. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Leedu loetuim kirjanik Rūta Vanagaitė mainis toimetajale, mida KGB arhiiv räägib kunagise metsavendade juhi Adolfas Ramanauskase kohta. Järgnes üleriiklik skandaal, mille käigus korjas Vanagaitė kirjastaja müügilt kõik tema teosed, kirjutab Helsingin Sanomat. Endine riigipea Vytautas Landsbergis avaldas arvamust, et kirjanikule peaks saama osaks "Juuda saatus".

Sündmused said alguse eelmise aasta 27. oktoobri hommikul, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Eelmisel õhtul oli kirjastus korraldanud tema kuuenda teose - lõbusa tooniga autobiograafia - auks suure peo. Kõik pidi olema korras - tulekul oli järjekordne müügihitt raamatupoodides.

Hommikul aga helistas kirjanikule üks ajakirjanik ning küsis, mida Vanagaitė arvab oma kirjastaja otsuse kohta.

"Millise otsuse kohta?" imestas Vanagaitė.

Selgus, et Leedu suurim kirjastus Alma Littera oli just äsja teatanud, et korjab kõik Vanagaitė teosed müügilt ning hävitab kõik eksemplarid. "Kokku umbes 27 000 köidet," nentis Vanagaitė.

Autobiograafiat oli trükitud juba 15 000 köidet, kusjuures Leedus tähendab juba 5000 köidet bestsellerit. Vanagaitė esimene raamat käsitleb eakate hooldamist, teine viiekümnendates aastates naiste võimalusi elus... Ka kõik need raamatud otsustas kirjastus hävitada.

Aastal 1993 valiti Vanagaitė Leedu aasta naiseks. Ta on töötanud peaministri erinõunikuna, hariduselt teatriteadlane Vanagaitė on juhtinud ka mitmeid valimiskampaaniaid, töötanud televisioonis, korraldanud festivale ja juhtis aastal 2009 Vilniuse Euroopa kultuuripealinna programmi.

Aastal 2016 avaldatud teoses "Meie omad" ("Mūsiškiai") käsitles Vanagaitė aga ajalooliselt tundlikku teemat - leedulaste osalemist juutide massimõrvas Natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal. Holokaustis hukkus umbes 200 000 Leedust pärit juuti.

Kui Nõukogude võim naasis, asusid paljud leedulased vabaduse nimel metsavendadena okupatsioonivõimu vastu võitlema. Üks nende olulisematest juhtidest oli Adolfas Ramanauskas (1918-1957), keda peetakse Leedus rahvuskangelaseks. Ramanauskas oli viimane metsavendade olulisem juht, kes võitlust jätkas. 1956. astal ta aga reedeti ja ta langes KGB kätte vangi. KGB ülekuulamistel teda piinati ja 1957. aastal Ramanauskas hukati. Leedu riik on andnud talle postuumselt ka autasusid ja sõjaväelisi auastmeid.

Just Ramanauskasega on seotud Vanagaitė ootamatu ja kiire põlu alla langemine.

Enne autobiograafilise raamatu ilmumist oli Vanagaitėl natuke vaba aega. Ta teadis, et Leedu parlamendil on kavas kuulutada 2018. aasta ka Ramanauskase mälestusaastaks ning seetõttu käis ta ka KGB arhiivides uurimas, kas Ramanauskas oli Natsi-Saksamaa okupatsiooni ajal osalenud juutide mahalaskmistes või mitte.

Vanagaitė selgitas, et juhul, kui ta mingeid selliseid tõendeid oleks leidnud, oleks ta sellest parlamendile raporti koostanud ja teinud ettepaneku mälestusaasta tähistamist veel kaaluda.

Arhiivides leidis ta paarkümmend allikat, kuid tõendeid Ramanauskase osalemisest holokaustis ei olnud. Paraku leidis ta aga midagi muud.

"Oli tõendeid, et ta oli nõustunud hakkama KGB koputajaks. Ning ta oli lubanud oma viimases sõnas kohtu ees ülistada kommunismi," selgitas kirjanik.

"Päev enne oma autobiograafia avaldamist tegin ma midagi kõige rumalamat, mida üldse teha saab, kui ajakirjanik minult küsis: rääkisin, mida ma olin leidnud," nentis Vanagaitė. "Juba ööpäeva jooksul olid kõik meediaväljaanded täis lugusid, et mina olen kuulutanud sangari jätiseks."

Tänaval liikumine muutus Vanagaitė sõnul võimatuks. Patriootlik organisatsioon nõudis, et prokuratuur esitaks kirjaniku vastu kriminaalsüüdistuse Ramanauskase mälestuse teotamises.

Peagi ilmus Delfi portaalis nõukogudejärgse esimese riigipea Vytautas Landsbergise arvamusartikkel, milles poliitik andis mõista, et Vanagaitė peaks minema - nagu Juudas - metsa, palvetama ja enese üle kohut mõistma". Piibli kohaselt lõpetas Jeesuse jüngriks olnud Juudas oma elu end üles puues.

Landsbergis ei maini arvamusartiklis Vanagaitė nime, vaid kasutab tema kohta väljendeid "proua" ja "seltsimees Dušanskiene". Viimasega viitab Landsbergis kunagisele juudi päritolu KGB ohvitserile Nachman Dušanskile, kes paistis silma Leedu metsavendade piinamisega.

Vanagaitė lahkus kodumaalt, esialgu oma tütre juurde Viini ja sealt edasi turneele USA-sse, kuhu teda olid varem kutsunud Wilsoni keskus, Harvardi ülikool ja mitmed juudiorganisatsioonid. USA PEN-i ühing tegi ka Vanagaitėt toetava avalduse.

Tagasi Vilniusesse jõudis Vanagaitė enne jõulupühi. Vahepeal oli prokuratuur jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlust kirjaniku vastu pole põhjust alustada.

Vanagaitė tsiteerib prokuratuuri otsust: "Pole mingeid tõendeid selle kohta, et ma sooviksin tahtlikult Ramanauskast laimata, ma üritan ainult esile tuua oma arvamust, mis võib olla ekslik. Ja nii edasi."

"Ainus, mida ma kardan, on see, et Landsbergise poolt innustatud inimesed - neil oli veebis lausa massiline liikumine - uurivad välja, kus ma elan ning aitavad mul teha seda, mida Landsbergis mul endal teha soovitas," lisas ta.

Üldiselt püsib Vanagaitė kodus, toidu tellib poest. Kui kuhugi on vaja minna, siis läheb autoga.

Solvangutega on Vanagaitė juba mingil määral harjunud, sest sellega tuli harjuda juba omal ajal pärast seda, kui ta koos Jeruusalemma Simon Wiesenthali keskust juhtiva Efraim Zuroffiga avaldas holokausti puudutava raamatu.

"Ma ei uskunud, et keegi seda eriti lugema hakkab. Seda ei uskunud ka kirjastaja: esialgu trükiti vaid 2000 eksemplari. Kuid raamat müüdi läbi kahe päevaga ja pärast trükiti juurde veel 17 000 köidet," meenutas Vanagaitė.

Vanagaitė juhib tähelepanu ajaloolaste vähe kajastust saanud hinnangule, mille kohaselt võttis juutide hävitamisest ühel või teisel moel osa umbes 17 000 leedulast. Sakslasi oli Leedus sõja ajal vaid 6000-9000. "Kõikides Leedu suguvõsades ei ole holokaustis osalejaid, aga mitmetes on," kommenteeris kirjanik ja märkis, et see käib ka tema enda suguvõsa kohta.

See asjaolu tuli välja arhiivides töötades. "Aastal 1941 soovisid natsid, et minu isa paneks koos teiste külaelanikega kokku nimekirja nn Nõukogude aktivistidest. Nad andsid üles 11 nime, kõik juudid ja kõik nad mõrvati. Võib-olla mu vanaisa ei teadnud, mille jaoks nimekirja vaja oli või mis nende inimestega juhtub. Aga vähemalt sai ta oma töö eest tasu: kaks nõukogude vangi oma tallu sunnitööle," rääkis Vanagaitė.

Praegu elab Leedus umbes 3000 juuti. Vanagaitė teose menu näitab, et paljud leedulased tahavad teada ka ebameeldivate asjade kohta.

"Kuid inimestel on hirm. Mulle tuldi küll ütlema, et ma ei saa järele anda, ma pean võitlema. Kuid väga harvad julgesid toetust üles näidata isegi Facebookis, sest see oleks ässitanud äärmuslikult isamaalised ja metsavendade pühadusse uskuvad jõud ka nende kallale," rääkis ta.

Vanagaitė leiab, et paljud kardavad praegu nii, nagu kunagi kardeti Nõukogude ajal. "Kuid teistel põhjustel. Inimesed kardavad oma arvamusi, sest võivad nende tõttu saada Putini käsilase tiitli või lihtsalt lita hüüdnime, nagu mina. Ei usuta, et inimestel võib olla lihtsalt teada saamise soovist huvi uurida ka keerulisi asju, vaid alati lüüakse tempel, et Putin on sulle maksnud."

Hirmu Putini ja Venemaa teemal peab Vanagaitė iseenesest põhjendatuks. "Kuid ei saa olla nii, et igaüks, kes on mingis küsimuses eriarvamusel, tegutseb Putini palgalisena ja levitab Vene propagandat."

Ise kuulis ta juba 1980. aastatel, et teda peetakse KGB agendiks, sest ta elas siis Soomes ja oli abielus soomlasega ning paljud kahtlustasid, et kuidas tal ikka õnnestus välismaale pääseda.

Vanagaitė sõnul ei ole kuskil Ida-Euroopas viidud läbi protsessi, mis aitaks minevikuga toime tulla. "Kõik soovivad olla vaid ohvrid või sangarid. Või mõlemat korraga. Kui Venemaal kritiseerida Stalinit, häbistad sa kohe Suures Isamaasõjas saavutatud võitu. Siin Leedus on metsavendluse kriitiline analüüsimine täiesti samamoodi võimatu."

Kirjanik nentis, et Leedu on olnud jälle vaba maa juba 27 aastat ning selle ajaga oleks pidanud suutma tugevama selgroo kasvatada.

"Minu arvates peaks minu kodumaa olema juba piisavalt küps selleks, et ei pea enam uskuma mugavaid müüte, vaid võiks julgelt ka tõega kohtuda," leidis Vanagaitė.

See on ka põhjus, miks ta kavatseb kirjutamist jätkata, kuigi hetkel kirjastamisvõimalusi silmapiiril ei paista.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: