Alkoholiaktsiisi laekumine jääb selgelt alla ka langetatud prognoosile
Kui valitsus lootis 2017. aasta eelarvet koostades, et alkoholiaktsiisi laekub aasta peale kokku 276 miljonit euro, siis 11 kuu ehk novembri lõpu seisuga oli aktsiisi kogutud 80 miljonit eesmärgist vähem.
2017. aasta novembri lõpuks oli alkoholiaktsiisi tasutud 196,6 miljonit eurot, mis on 71 protsenti eelarves planeeritust.
Võrreldes aastataguse sama perioodiga on laekumine vähenenud 11,4 protsenti.
"11 kuu numbrid on enam-vähem ootuspärased suveprognoosiga võrreldes. Vahe võib sisse tulla detsembris, kuna maksulaekumised aktsiiside osas on väga tundlikud varumisele ja uue tõusu eel on küsimus, mis kuudes ettevõtjad varuvad ja mis mahus nad varuvad," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu "Aktuaalsele kaamerale".
Kuu pärast, mil rahandusministeerium avalikustab ka detsembri andmed, saab teha kokkuvõtte kogu aasta laekumise kohta.
Tõsi on see, et suvel langetas rahandusministeerium alkoholiaktsiisi aastalaekumise prognoosi 237,5 miljonile eurole, kuid ka see tagasihoidlikum eesmärk jääb aina hoogustunud piirikaubanduse tõttu saavutamata.
Et langetatud prognoos täituks, peaks möödunud aasta viimase kuu eest laekuma aktsiisi ligi 41 miljonit eurot.
Kütuseaktsiisi on 11 kuuga laekunud 462,1 miljonit eurot ehk 83,1 protsenti eelarves planeeritust. Eelarves seatud aastaeesmärk on 556,4 miljonit. Võrreldes eelneva aasta 11 kuuga kasvas laekumine 3,4 protsenti.
Kuigi plaanitust vähem laekus ka kütuseaktsiisi, aitavad auku lappida teiste maksude ülelaekumised.
"Tööturumaksud, eelkõige sotsiaalmaks, mis on kõige suurem tuluallikas, on ülelaekumas, füüsilise isiku tulumaks on ülelaekumas ja ka käibemaks on ülelaekumas. Need suured maksud kindlasti rohkem kui kompenseerivad hetkel aktsiiside alalaekumise," ütles Kirsipuu.
Kõik maksulaekumised ületasid 11 kuuga aasta varasema sama perioodi oma 5,8 protsendiga ja andsid 89,8 protsenti kogu aasta eelarvesse planeeritust. Siiski oli valitsussektori eelarvepositsioon 80 miljoniga puudujäägis.
"Kui ootused olid eelarvetasakaalu lähedal, siis tõenäoliselt väike miinus sinna tuleb," märkis Kirsipuu.
Seda hoolimata tõsisasjast, et majanduskasv osutus oodatust tublisti paremaks.
"Kui majandusolud osutuvad prognoositust paremaks, siis tulud oleks võinud olla päris korralikud ja oleksime võinud näha näiteks reservide teket. Nüüd tundub, et eelarve läheb ikkagi miinusesse aasta kokkuvõttes ja eelkõige maksude pärast. See on kurb. Heas majandusolukorras me kaotame tulusid, mida võiksime tegelikult saada eelarvesse," kommenteeris riigikogu liige, reformierakondlane Maris Lauri.
Toimetaja: Priit Luts