Läti on praegu paik, kuhu lähevad õlle- ja viinarallile eestlased ja vähemal määral ka leedulased. Leedust omakorda minnakse alkoholi ostma ka Poola, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Leedus oli suurem aktsiisitõus vähem kui poole aasta eest, Lätis on parlament vastu võtnud mitme aasta aktsiisimuutuste plaani.

ERR-i ajakirjanik Ragnar Kond tõdes, et Eesti, Läti ja Leedu vahel poliitilist kokkulepet aktsiiside ühtlustamise kohta vaevalt kunagi tuleb ja ainus, mis kusagil paneks reaalselt olukorda muutma, on konkurents ehk see, kui eelarvelaekumised naabrite otsuste tõttu oluliselt väheneks.

Eestis näitavad uuringud, et mujalt ostetud alkoholi kogus on kasvanud 4 protsendilt 11-ni. Leedu tervishoiuministeeriumi esindajad kinnitasid "Aktuaalsele kaamerale", et neil eraldi alkoholi piirikaubanduse uuringuid tehtud pole.

Kriitilist piiri eelarvele pole samuti kuskil määratletud, hinnanguliselt võiks see olla kolmandik. Küll on aga Leedu uurinud sissetulekute mõju õlle- ja viinajoomisele ning on rangem müügivõimaluste suhtes.

"Alkoholi võib osta üha rohkem ja rohkem. See näitab, et meie heaolu kasvab. Väga palju on ka müügikohti," ütles Leedu tervishoiuministeeriumi osakonna juhataja Gražina Belian.

Aktsiiside ja hinna omavaheline suhe pole kõikjal sama. "Tuleks aru saada, millal tootjad tõstavad aktsiisimäärade muutudes hinda adekvaatselt ja kuivõrd nad hinda kergitades ainult põhjendavad seda aktsiisitõusuga," ütles Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Janis Vucans.

"Maksumäärad peavad jääma iga riigi enda otsustada. See on suveräänne õigus, millel on palju põhjusi, alates kas või sellest, et iga riik teeb oma eelarve ise ja vastutab oma eelarve täitmise eest. Seada see sõltuvusse teise riigi tegevusest pole sugugi õige ega õiglane," kommenteeris Eesti rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

Samas päris ükskõik see üle-piiri-müük ka pole. Nii Läti rahandusminister kui ka teised poliitikud on "Aktuaalsele kaamerale" Riias korduvalt kinnitanud, et aktsiisimäärad jäävad ka tulevikus Eestist madalamaiks.