Osa riigikogu liikmeid kaaluks kütuseaktsiisi langetamist ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete hinnangul tuleks nafta hinna tõusu valguses kaaluda kütuseaktsiisi langetamist.

"Aktsiisipoliitika tehti ajal, kui maailmaturuhinnad ning mootorikütuste hinnad olid madalad. /.../ Uues olukorras peame me sellele asjale uuesti otsa vaatama," ütles IRL-i fraktsiooni aseesimees ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Priit Sibul ERR-ile.

"Kui me vaatame /.../ maal elavate inimeste seisukohast, siis loomulikult peab kütus olema erinevalt muudest aktsiisikaupadest - näiteks alkoholist - inimestele kättesaadav ja taskukohane," lisas ta.

Rahanduskomisjoni esimees ja keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin leidis, et kütuseaktsiisi langetamise vajadust tuleks analüüsida.

"Mina ei ole see inimene, kes otsib põhjuseid üheks või teiseks asjaks. Mina olen lihtsalt komisjoni esimees. Ma tahaks näha nii riigi kui sõltumatute institutsioonide analüüsi," märkis Stalnuhhin.

Sotsiaaldemokraatide parlamendisaadik Kalvi Kõva leidis, et aktsiisi langetamist tuleks kaaluda, kui hinnad veelgi kerkivad.

"Me vaatame seda situatsiooni. Õnneks praegu veel maailmaturuhind väga palju tõusnud ei ole. Kui see peaks täiendavalt tõusma, siis loomulikult rahandusminister analüüsib ja vaatab seda. Kui ta arvab, et peaks aktsiisi langetama, tuleb ta sellega valitsusse," selgitas Kõva.

"Küll möönan ma, et aktsiisid ei ole teema, mida turuhindadest tulenevalt väga kergekäeliselt muuta nii üles kui allapoole," toonitas ta.

"Möödunud aasta algul, kui käesolev koalitsioon alustas, et siis oli see küsimus väga teravalt päevakorral. Nafta maailmaturu hind oli siis väga madal, kuid küsimus oli selles, et mis saab siis, kui turuhind hakkab tõusma. Sellest tulenevalt me jätsime ära diislikütuse aktsiisitõusu," lisas Kõva.

Opositsioonierakondade saadikud olid otsekohesemad.

"Kümneprotsendine bensiiniaktsiisi tõus, mis tuli jaanuarist, on ilmselgelt liiast," ütles reformierakondlane Aivar Sõerd.

"Ma arvan, et ministeerium ei näinud selle aasta eelarvet koostades ette, et hinnatõus nii kiire tuleb. Kõikvõimalikud hinnatõusud, mida õhutavad tagant riigi poolt kehtestatud aktsiisitõusud, jõuavad lõpuks ka tarbija rahakotti."

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme viitas, et alkoholi kõrval jätavad eestlased Lätti miljoneid eurosid kütustega seotud maksuraha. "Me oleme raudselt olnud seda meelt, et kütusega seotud aktsiisid on liiga kõrged."

Andres Ammas Vabaerakonnast rõhutas, et aktsiisid tuleks kindlasti üle vaadata, "Eesti võikski kasutada oma väiksusest tulenevat paindlikkust ja olla valmis reageerima kiiremini kui mõni suurriik," lisas ta.

Neste tõstis eile bensiini 95 liitrihinna 1,319 euroni, viidates, et aasta algusest kerkinud aktsiis on jõudmas hindadesse. Circle K siiski selle hinnatõusuga kaasa ei tulnud, mistõttu langetas ka Neste pisut hinda. Täna püsib hind enamikus tanklates 1,299 juures.

Alexela grupi juhatuse liige Alan Vaht selgitas eile, et halva stsenaariumi järgi võib kütuse hind sel aastal kerkida isegi 1,6 euroni. 

Ta selgitas, et tabijate jaoks ümber arvutatuna tähendaks 80 dollarit barrelist tanklates hinda umbes 1,45 eurot liitri eest, 100 dollarit barrelist tähendaks hinda ligi 1,6 eurot liitri eest.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: