Indrek Rahumaa annetas Reformierakonnale 65 000 eurot ({{commentsTotal}})

{{1515681240000 | amCalendar}}
Indrek Rahumaa
Indrek Rahumaa Autor/allikas: PM/Scanpix

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon avalikustas neljapäeval Reformierakonna, IRL-i, EKRE, Vabaerakonna ja Roheliste neljanda kvartali tulud, kus suurima annetuse tegi ettevõtja Indrek Rahumaa Reformierakonnale.

Reformierakond kogus annetustena neljandas kvartalis 169 985 eurot. Liikmemaksu laekus 2026 eurot. Riigi toetust sai Reformierakond 401 955 eurot.

Suurimad annetused sai Reformierakond ettevõtja Indrek Rahumaalt, kes toetas parteid 65 000 euroga ja Matvei Nikitenkolt, kes annetas 20 000 eurot.

Filipp Levada, Roman Kusma, Olari Taal, Urmas Reimann, Oleg Omeltšenko annetasid erakonnale 5000 eurot.

IRL kogus annetustena 162 245 eurot, liikmemaksu sai 1442 ja riigi toetust 187 579 eurot.

Suurimad annetused tegid IRL-ile ettevõtja Jüri Käo, kes annetas 25 000 eurot ja Reet Roos 20 000 euroga.

Jaan Pillesaar annetas 10 000 ja Toomas Tõniste 5900 eurot. Hannes Tamjärv ja Tiina Mõis annetasid kumbki 5000 eurot.

EKRE sai annetustena 37 809 eurot, liikmemaksu laekus 1955 eurot. Riigi toetust sai partei 93 790 eurot.

Kõige rohkem raha annetas EKRE-le Argo Luude annetades 12 900 eurot. Toomas Vallimäe annetas 5000 eurot ja Martin Helme 2000 eurot.

Vabaerakond sai rahalisi annetusi 1362 eurot, liikmemaksu 1090 eurot ja riigi toetust 107 188 eurot. Kuid näiteks erakonna esimees Artur Talvik erakonda liikmemaksu ja annetusega ei toetanud. Vabaerakond ei osalenud kohalike omavalitsuste valimistel erakonnana, kuid nende saadikud annetasid valimisliitudele kokku 7075 eurot.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Eestimaa Rohelised neljandas kvartalis liikmemaksudest ja rahalistest annetustest 4909 eurot, millest lõviosa andis ettevõtja Tiit Pruuli 3000 euro suurune annetus. Erakonna esinaine, Tallinna abilinnapea ametise saanud Züleyxa Izmailova Roheliste erakonda neljandas kvartalis liikmemaksu ja annetusega ei toetanud.

Reedel avalikustatud Sotsiaaldemokraatliku erakonna aruandest selgus, et partei kogus annetustena neljandas kvartalis 76 089 eurot. Liikmemaksu laekus 6501 eurot. Riigi toetust said sotsiaaldemokraadid 200 978 eurot.

Suurima annetuse said sotsiaaldemokraadid Ivari Padarilt - 5250 eurot. 5000 eurot annetasid Tarmo Sild ja Lauri Läänemets. Sven Mikser annetas parteile 2648 eurot, Kalvi Kõva 2025, Rainer Vakra 2000 eurot, Jaanus Marrandi 1950 eurot.

Keskerakonna neljanda kvartali tulusid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni veebilehel töönädala lõpuks veel ei olnud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: