Euroopas levivad leetrid võivad ka Eestisse jõuda ({{commentsTotal}})

Leetritesse haigestunu nahk kolmandal haiguspäeval.
Leetritesse haigestunu nahk kolmandal haiguspäeval. Autor/allikas: CDC/Heinz F. Eichenwald/Wikipedia

Euroopas on sagenenud leetritesse haigestumine, näiteks Lätis on üle mitme aasta nakatunud mitu inimest. Ehkki haigus pole Eestisse veel jõudnud, ei saa seda välistada, ütles terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Alates detsembrist on Rootsi meedias kirjutatud leetrite levimisest Göteborgis. Praeguseks on haigestunute arv kasvanud 22-ni.

Filippova rääkis ERR-ile, et leetrite puhanguid ei esine ainult Rootsis, vaid ka teistes Euroopa riikides. Ta viitas Euroopa Nakkushaiguste ja Tõrje Keskuse värskele raportile, kus on välja toodud viimase aja haigestumiste arvud.

2016. ja 2017. aasta võrdlusest ilmneb, et riigiti on leetritesse haigestumine Euroopas kasvanud, näiteks Tšehhis oli ülemöödunud aastal kuus haigestumist, mullu aga 142, Saksamaal vastavalt 319 ja 919. Serbia on alates 8. detsembrist teatanud 486 haigusjuhtumist ja kahest surmast.

Lätis oli jaanuari alguse seisuga teada neljast haigestumisest. Need olid esimesed leetrite juhtumid Lätis pärast 2014. aastat. 

Eestis on varasematel aastatel esinenud vaid üksikuid haigusjuhte ja reeglina on nakkus toodud mõnest teisest riigist. Haiguse Eestisse jõudmist ei saa Filippova sõnul aga välistada ning leetrid on väga nakkavad nii lastele kui täiskasvanutele.

"2017. aastal registreeriti Eestis üks leetrite haigusjuht, sellel aastal leetritesse haigestumisi veel registreeritud ei ole," sõnas ta.

Need, kes pole kindlad, kas on leetrite vastu vaktsineeritud, saavad seda kontrollida paljudes laborites. Näiteks terviseameti nakkushaiguste laboris on võimalik määrata seerumis leetrite IgG taset, see on aga tasuline teenus, mis maksab umbes 8,5 eurot.

Ülemöödunud aasta andmetel oli kahe- kuni 14-aastaste seas hõlmatus leetrite vaktsiiniga Eestis 95,4 protsenti, 14-aastaste seas oli revaktsineerituid 91,5 protsenti.

Haigus algab palaviku, köha, nohu ja valguskartusega

Leetrite peiteaeg ulatub seitsmest kuni 18 päevani, nakkusohtlik on haige neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik ja valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud ehk niinimetatud Kopliki laigud. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.

Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele.

Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib neli-viis päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. Vahemikus kuuendast kümnenda päevani muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja entsefaliit. Haigus võib lõppeda surmaga.

Eelmisel aastal suri Euroopa Liidus leetrite tõttu 36 inimest, neist 25 Rumeenias, neli Itaalias ja kaks Kreekas ning üksikud surmajuhtumid olid ka Bulgaarias, Saksamaal, Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias.

Toimetaja: Karin Koppel



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: