Euroopas levivad leetrid võivad ka Eestisse jõuda
Euroopas on sagenenud leetritesse haigestumine, näiteks Lätis on üle mitme aasta nakatunud mitu inimest. Ehkki haigus pole Eestisse veel jõudnud, ei saa seda välistada, ütles terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Alates detsembrist on Rootsi meedias kirjutatud leetrite levimisest Göteborgis. Praeguseks on haigestunute arv kasvanud 22-ni.
Filippova rääkis ERR-ile, et leetrite puhanguid ei esine ainult Rootsis, vaid ka teistes Euroopa riikides. Ta viitas Euroopa Nakkushaiguste ja Tõrje Keskuse värskele raportile, kus on välja toodud viimase aja haigestumiste arvud.
2016. ja 2017. aasta võrdlusest ilmneb, et riigiti on leetritesse haigestumine Euroopas kasvanud, näiteks Tšehhis oli ülemöödunud aastal kuus haigestumist, mullu aga 142, Saksamaal vastavalt 319 ja 919. Serbia on alates 8. detsembrist teatanud 486 haigusjuhtumist ja kahest surmast.
Lätis oli jaanuari alguse seisuga teada neljast haigestumisest. Need olid esimesed leetrite juhtumid Lätis pärast 2014. aastat.
Eestis on varasematel aastatel esinenud vaid üksikuid haigusjuhte ja reeglina on nakkus toodud mõnest teisest riigist. Haiguse Eestisse jõudmist ei saa Filippova sõnul aga välistada ning leetrid on väga nakkavad nii lastele kui täiskasvanutele.
"2017. aastal registreeriti Eestis üks leetrite haigusjuht, sellel aastal leetritesse haigestumisi veel registreeritud ei ole," sõnas ta.
Need, kes pole kindlad, kas on leetrite vastu vaktsineeritud, saavad seda kontrollida paljudes laborites. Näiteks terviseameti nakkushaiguste laboris on võimalik määrata seerumis leetrite IgG taset, see on aga tasuline teenus, mis maksab umbes 8,5 eurot.
Ülemöödunud aasta andmetel oli kahe- kuni 14-aastaste seas hõlmatus leetrite vaktsiiniga Eestis 95,4 protsenti, 14-aastaste seas oli revaktsineerituid 91,5 protsenti.
Haigus algab palaviku, köha, nohu ja valguskartusega
Leetrite peiteaeg ulatub seitsmest kuni 18 päevani, nakkusohtlik on haige neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket.
Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik ja valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud ehk niinimetatud Kopliki laigud. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.
Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele.
Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib neli-viis päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. Vahemikus kuuendast kümnenda päevani muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja entsefaliit. Haigus võib lõppeda surmaga.
Eelmisel aastal suri Euroopa Liidus leetrite tõttu 36 inimest, neist 25 Rumeenias, neli Itaalias ja kaks Kreekas ning üksikud surmajuhtumid olid ka Bulgaarias, Saksamaal, Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias.
Toimetaja: Karin Koppel