Kokku on aasta algusest Saaremaal laboratoorse kinnituse leidnud kaheksa haigusjuhtu, neist kaks inimest haigestusid märtsis ja kuus aprillis.

Kuna leetriviirused levivad väga kergesti ja kiiresti, on tõenäoline, et aprillis haigestunud inimesed nakatusid sama seni tuvastamata nakkusallikaga kokku puutudes. Epidemioloogiline uuring nakkusallika tuvastamiseks jätkub.

Terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar ütles ERR-ile, et praegu uuritakse, kas tegu on haiguse sama tüvega, mis diagnoositi Saaremaal tänavu esimesena leetritesse haigestunud reisilt saabunud isikul.

Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks palub terviseamet leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel võtta otsekohe ühendust oma perearstiga.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Eestis vaktsineeritakse lapsi vaktsineerimiskavale vastavalt kahe MMR ehk leetrite, mumpsi ja punetiste eest kaitsva vaktsiinidoosiga ühe- ja 13-aastaselt.

Täiskasvanuil, kes pole leetreid põdenud ja keda pole vaktsineeritud või kes ei tea oma andmeid vaktsineerimise kohta, soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga.