Ajavahemikus 2010-2017 oli kõige vähem leetritesse haigestunuid Euroopas aastal 2016 - üle 5000, enim aga möödunud aastal - ligi 24 000. Tänavuse esimese poolaasta näitajad ületavad aga mullust rekordit veelgi.

WHO andmed näitavad, et seitsmes siinse piirkonna riigis on sel aastal leetritesse haigestunud üle tuhande inimese. Nendeks on Prantsusmaa, Gruusia, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Serbia ja Ukraina.

Kõige hullem on olukord Ukrainas, kus nakatunuid on üle 23 000 ehk enam kui pool kõigist regiooni juhtumitest. Kõigis neis riikides on leetritega kaasnenud ka surmajuhtumeid, kõige enam ehk 14 on neid olnud Serbias. Poolaastaga on Euroopas leetritesse surnud kokku 37 inimest.

Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri ütles ERR-ile, et Eesti ei ole muust maailmast ära lõigatud ning esimest korda kogesime seda tugevamalt sel aastal. Kui mullu registreeriti Eestis üks reisilt kaasa toodud leetritesse haigestumine, siis sel aastal on registreeritud kümme haigusjuhtu, neist kaheksa Saaremaal.

Üksikuid haigestumisi leetritesse registreerib terviseamet igal aastal. Üldjuhul on need seotud reisilt saadud nakkusega, kuid haigestuvad need, kel puudub piisav kaitse haiguse vastu.

"Saaremaal aset leidnud leetritesse haigestumise puhang sai alguse samuti sisse toodud ehk reisil toimunud haigestumisest, aga kuna leetrid on äärmiselt kergesti leviv nakkushaigus, siis pole haiguse edasilevikuks vaja muud, kui paras hulk kaitseta inimesi," sõnas Saluri.

Ta lisas, et nakatumisvõimalusega tuleb arvestada kõigil täiskasvanuil, kes pole haigust lapsepõlves põdenud ja kes on vaktsineerimata või vaktsineeritud leetrite vastu ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse annab vaktsineerimine kahe vaktsiinidoosiga.