EL-i eelarvesse makstava summa suurenemine võib olla põhjendatud, kui raha läheb uutesse projektidesse, näiteks kaitse-, julgeoleku- ja immigratsioonipoliitika vallas, kus EL-i riikide koostööd on vaja, lausus Orpo.

"Lähtepunkt on, et osakaal eelarves ei tõuseks, kuid peaksime seda kaaluma siis, kui näeme kõneluste lõpptulemust ja seda lisandväärtust, mida EL võib Soomele tuua," lausus Orpo Brüsselis, kus toimus EL-i rahandusministrite kohtumine.

Suurbritannia lahkumine EL-ist jätab Euroopa Komisjoni viimasel hinnangul 12-15 miljardi euro suuruse augu. Orpo sõnul tuleb see katta EL-i eelarve teiste osade kärpimisega. Alles siis saab kõne alla tulla eelarve edasine arendamine, lisas ta.

Orpo sõnul kohtus ta ministrite istungi kõrvalt ka Baltimaade, Hollandi, Iirimaa, Taani ja Rootsi rahandusministriga, sest riikidel on "sarnaseid huve".

Liikmesriigid eraldasid 2014.-2020. aasta EL-i eelarvesse kokku ühe protsendi liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjon tahab tõsta selle 2021.-2027. aasta eelarves 1,1 protsendile, et täita Suurbritannia lahkumisest tekkiv eelarveauk ning seatud ambitsioonid kaitse, migratsiooni ja kliimamuutuse vallas.