"Eelarve koostamine ei ole pelgalt raamatupidamine, vaid prioriteetide ja ambitsioonide väljendus. Eelarve tõlgib meie tuleviku arvude keelde. Rääkigem siis esmalt, millist Euroopat me tahame. Seejärel peavad liikmesriigid panema oma ambitsioonide toetamiseks välja ka vastava hulga raha. Ja kuigi me kõik peame mõistma, et vanamoodi jätkamine ei ole selles eelseisvas arutelus üks laual olevatest variantidest, usun ma kindlalt, et meil õnnestub imet teha ja leppida kokku eelarves, kus kõik on netosaajad,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pressiteate kohaselt. (Pressiteatele on lisatud ka aruteludokumendid - Toim.)

Oma kohtumisel 23. veebruaril arutavad Euroopa Liidu juhid, kuidas saaks prioriteetidele, mis nad on liidule seadnud (16. septembril 2016 Bratislavas ja 25. märtsil 2017 Rooma deklaratsioonis), tagada piisava rahastuse, et neid oleks võimalik ellu viia. Mõlemad elemendid, nii ühiste prioriteetide kindaks määramine kui ka liidule nende rakendamiseks vajalike vahendite andmine, on teineteisest lahutamatud.

Komisjon osaleb selles olulises arutelus kolmel viisil. Esiteks esitab ta vajalikud faktid ELi eelarve, selle eeliste, saavutuste ja lisaväärtuse kohta. Teiseks koostab ta stsenaariumid, mis selgitavad erinevate võimalike poliitikavariantide finantsmõju. Kolmandaks näitab ta, millised oleks tagajärjed üliõpilaste, teadlaste, taristuprojektide ja palju muu jaoks, kui ELi uue eelarve vastuvõtmine viibiks.

Kui arutluse all on ELi tegevuse ambitsioonikus sellistes valdkondades nagu ELi välispiiride kaitse, tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu toetamine, Euroopa digiülemineku hoogustamine või ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika tõhustamine, on juhtide jaoks oluline teha kindlaks, mida nende valikud ELi tasandi rahastamise näol konkreetselt tähendavad. Tänases komisjoni dokumendis tegeldaksegi just sellega – näidatakse mitmesuguste võimalike poliitikavalikute finantsmõju arvudes.

Tegemist ei ole komisjoni enda ettepanekutega, vaid näidetega, mis põhinevad avalikus arutelus sageli esitatud ideedel. Nende otstarve on hoida mõtted kõige olulisemal, elavdada arutelu ja pakkuda kindlat faktilist alust eelseisvate tähtsate valikute tegemiseks. Näiteks kui juhid lepivad kokku, et täidavad sageli antud lubaduse parandada ELi välispiiride kaitset, läheks see seitsme aasta jooksul maksma 20-25 miljardit eurot, kogu ELi hõlmava piirihaldussüsteemi loomine aga 150 miljardit eurot.

Komisjon esitab ka variandid, kuidas ELi eelarvet saaks nüüdisajastada, sealhulgas võimaluse korral tugevdada seost ELi eelarve eesmärkide ja eelarve rahastamise viiside vahel. Lisaks on selles esitatud võimalused, kuidas tugevdada seost ELi-poolse rahastamise ja ELi põhiväärtuste järgimise vahel – seost, mida sageli nimetatakse tingimuslikkuseks.

Kiire poliitiline kokkulepe uue ja tänapäevase ELi eelarve kohta on oluline, näitamaks, et liit on valmis täitma Bratislavas ja Roomas kokku lepitud positiivset poliitilist tegevuskava. Kiire kokkuleppimine ei ole mitte ainult poliitiliselt soovitav, vaid ka praktiliselt vajalik. Partnerid ja ELi vahendite saajad alates üliõpilastest ja teadlastest kuni taristu-, tervishoiu- ja energiaprojektideni, aga samuti riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, väärivad ja vajavad rahalist ja õiguskindlust. Komisjon juhib juhtide tähelepanu konkreetsetele näidetele selle kohta, millist kahjulikku mõju põhjustaks viivitused kogu ELis kodanikele ja ettevõtetele.

"2013. aasta kurba kogemust, kui ELi praegune eelarve võeti vastu suure hilinemisega, ei tohi korrata. Kui selline viivitus peaks taas juhtuma, jääks õigeaegselt alustamata rohkem kui 100 000 ELi rahastatud projekti sellistes olulistes valdkondades nagu ettevõtluse toetamine, energiatõhusus, tervishoid, haridus ja sotsiaalne kaasatus. Samuti ei saaks sajad tuhanded noored osaleda 2021. aastal Erasmus+ vahetuses," selgitas eelarvevolinik Günther H. Oettinger.

Komisjon esitab oma ametliku ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta hiljemalt 2018. aasta mai algul. Seni aga jätkab komisjon kõigi sidusrühmade kuulamist, sealhulgas ELi prioriteetide teemaliste avalike konsultatsioonide kaudu, mis algatati jaanuaris 2018.

Samuti esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval ettepanekud Euroopa Liidu töö tõhustamiseks.