Paar taotles peresisest lapsendamist. Kaks naist olid sõlminud kooselulepingu ja kasvatanud last perekonnana tema sünnist alates, teatas inimõiguste keskus.

Lapsendamist oli toetanud muu hulgas sotsiaalkindlustusameti koostatud pereuuring, mis oli perekonna ja lapsendada sooviva partneri suhtes positiivne ja milles tõdeti, et peres on olemas kõik vajalik lapse eluks ja arenguks.

Ringkonnakohus nõustus kaebusega ning tühistas Tartu maakohtu otsuse ja rahuldas lapsendamise avalduse. Ringkonnakohus nentis, et maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata ja sisaldas suuremas osas õigusnormide analüüsita refereerimist, kuigi samas on kohtul kohustus oma otsust põhjendada.

Ringkonnakohus märkis, et lapsendamise kontekstis ei oma tähtsust lapsendaja nimetamine emaks või isaks ning see, kuidas pereliikmed üksteist peresiseselt kutsuvad, on perekonna- ja eraelu puutumatuse põhimõtte järgi iga pereliikme enda otsustada. Teise astme kohus tuletas meelde, et iga lapsendamine peab toimuma lapse parimast huvist lähtuvalt, ehk tuleb vaadata konkreetset lapsendajat ja perekonda, nende isikuomadusi ja võimekust ning tahet olla lapsevanem.

„See tegelikult olemata pidanud kohtuvaidlus osutas, et kooseluseaduse rakendusaktide puudumine tekitab situatsioone, kus seaduse mõtte asemel võivad otsuseid mõjutada eelarvamused. Õiguskindlus on ennekõike laste huvides,“ ütles inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper.