Riigikohus küsis ühe kohtuasjaga seoses parlamendi komisjoni arvamust kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmise põhiseaduspärasuse kohta.

Põhiseaduskomisjoni istungiks valmistas komisjonile seisukoha ette komisjoni nõunik, kuid arvamus tekitas komisjonis vastuseisu, mistõttu sotsiaaldemokraat Liisa Oviiri ettepanekul hääletati see maha ning see riigikohtule komisjoni arvamusena teele ei lähe.

Nõunik märkis, et riigikogus 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseaduse paragrahvi 26 kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega ning president kuulutas seaduse välja samal päeval.

Samas leidis nõunik, et kooseluseaduse tegelikuks jõustumiseks oleks pidanud olema täidetud kaks tingimust ehk 2016. aasta 1. jaanuari saabumine ning rakendusaktide vastu võtmine.

"Antud juhul ei ole aga riigikogu rakendusakte vastu võtnud, mistõttu pole seaduse jõustumiseks üks tingimus täidetud ning seetõttu pole kooseluseadus jõustunud," leidis ta.

Komisjoni nõunik on seisukohal, et õiguspäraseks ei saa pidada kooseluseaduse paragrahvi 26 tõlgendamist selliselt, nagu oleks poolik regulatsioon ehk kooseluseadus ilma selle rakendamiseks vajalike muudatusteta, jõustunud.

"Tulenevalt sellest, et kooseluseadus ei ole jõustunud ja ei saa paragrahvi 26 sõnastusest tulenevalt ka edaspidi jõustuda, ei saa tekkida küsimust kooseluseadusest tulenevate rakendusaktide puudumise põhiseaduspärasusest. Sellest tulenevalt ei saanud isikutele tekkida jõustumata kooseluseadusest subjektiivseid õigus," märkis ta.

Liisa Oviir on aga vastupidisel arvamusel ja ütles ERR-ile, et loomulikult on kooseluseadus jõustunud.

"Seaduse kuulutas välja president, selle seaduse alusel on notarid sõlminud kooselulepinguid, selle seaduse alusel on jõustunud kohtulahendeid. Seaduse jõustumist pole küsimuse alla seadnud ei õiguskantsler ega kohtud," märkis Oviir.

Tema sõnul on üllatav, et kui ülemöödunud sügisel lepiti praeguse valitsuskoalitsiooni loomisel kokku kooseluseaduse osas status quo säilitamine, siis IRL-i eestvedamisel on see juba teine kord proovida olukorda muuta.

"Mullu augustis tuli kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise ideega välja justiitsminister, nüüd põhiseaduskomisjoni juht. Õnneks see initsiatiiv lükati teiste erakondade poolt tagasi," ütles Oviir.

Riigikohus küsis põhiseaduskomisjonilt arvamust seoses jurist Reimo Metsa kohtuasjaga, kes pöördus riigi vastu kohtusse seoses kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega.

Mets leiab, et riik on tekitanud talle kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega kahju ning peab maksma talle kahjutasu. Halduskohus rahuldas Metsa kaebuse osaliselt ja mõistis riigilt tema kasuks välja 1500 eurot.

Kohus leidis, et pikemaajaline ebaselgus õigusloomes, mis seab ühe ühiskonna grupi olukorda, kus järjekindlalt ning erinevates olukordades puudub kindlustunne, kuidas mingi eluline olukord laheneb ja millise viisi kehtiva õiguse tõlgendamiseks valib näiteks konkreetset juhtumit lahendav ametnik või asutus, riivab isiku eraelu puutumatust ja võib kujutada endast väärikuse alandamist.

Ühiskonna grupi all pidas kohus antud kaasuses silmas kooselulepingu sõlminud paare, kelle hulgas eristuvad samasoolised kooselupaarid.

Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu novembris halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse. Ringkonnakohus tunnistas kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmise õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastas selle riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.