Holmi poolt hääletas salajasel hääletusel 64 riigikogu liiget, vastu olid kümme. 15 saadikut ei hääletanud, erapooletuks ei jäänud keegi.

Ainsana teatasid Vabaerakonna saadikud, et nemad Holmi ei toeta. "Vabaerakonna saadikute jaoks on riigikontrolöri nimetamisprotsess olnud puudulik. Erakonnajuhtide informeerimine viimasel hetkel enne kandidaadi avalikustamist oli formaalne. Vaja olnuks sisulist üksmeele otsimist kõigi poliitiliste jõudude vahel," tõi hääletamisest loobumise peamise põhjusena välja Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas.

Reformierakonna fraktsiooni liikme Arto Aasa sõnul on just Holmi-sugust riigikontrolöri Eestile vaja. "Tegemist ei ole sellise jutumehe või populistiga, vaid konkreetsed, sisukad vastused ja täpselt sellist riigikontrolöri ongi Eestile vaja," kommenteeris ta.

Parlamendis riigikontrolöriks nimetamisel on Janar Holmist saanud vähem hääli president Lennart Meri esitatud Juhan Parts, keda toetas 1998. aastal 48 riigikogu liiget. Kõige suurema toetusega nimetati president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul riigikontrolöriks Alar Karis, kelle poolt hääletas 2013. aastal kolm neljandikku riigikogu liikmetest ehk 76 saadikut.

Iseseisvuse taastanud Eesti esimeseks riigikontrolöriks sai Hindrek-Peeter Meri, kelle nimetas 72 poolthäälega ametisse veel ülemnõukogu 1990. aastal. Seni ainus kahekordne riigikontrolör Mihkel Oviir sai 2003. aastal riigikogus 69 häält, kui tema esitajaks oli president Arnold Rüütel ja 2008. aastal 68 häält, kui ettepaneku parlamendile tegi president Ilves.

Holm ütles riigikogus peetud sõnavõtus, et riigikontroll on loodud ja seatud sõltumatuks asutuseks, mille ülesanne on anda objektiivne pilt, kuidas keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused neile usaldatud maksuraha kasutavad.

"Julgen pikka aega auditeeritu rollis olnuna – haridusministeeriumis ja nüüd ka Sotsiaalministeeriumis – väita, et Riigikontroll on kujunenud aastate jooksul professionaalseks, respekteeritavaks ja tugevaks organisatsiooniks," ütles Holm.

Holm ütles, et esimene asjana ametisse asudes uurib ta, et millised teemad on riigikontrollis üleval ja siis hindab koos tulevaste kolleegidega, millele veel tuleks tähelepanu pöörata. "Aga oluline on rõhutada, et töö seal käib. Kui vaadata seda tööplaani ja teostamisel olevaid auditeid, siis päris põnevaid ja olulisi auditeid on juba töös."

Holm ütles riigikogule, et tähelepanu vajavad struktuursed reformid, suurinvesteeringud ning avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Riigikogulased tundsid aga huvi, et mida tuleks teha, et riigikontrolli soovitused ei jääks riiulile.

"Ajakirjanduses peamiselt kuulebki nendest soovitustest, mida ei ole rakendatud ja kus riigikontroll ja ministeeriumid on eri meelt, aga ma tahan öelda, et on ka statistikat, et 95 protsenti finantsauditite soovitustest täidetakse ja 3/4 tulemusauditite soovitustest täidetakse," vastas Holm.

Senisel riigikontrolör Alar Karisel on Holmile kaks soovitust: olla sõltumatu ja olla väärikas. Karis tõdes, et see amet tekitab vahel ka stressi.

"Teinekord tahaks midagi öelda, aga kuna see on poliitiline otsus, siis sa lihtsalt ei saa seda teha ja sa näed, et mõnikord rumalus sünnib su silme all. See tekitab stressi küll," selgitas Karis "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikontrolöri kandidaadi nimetab vastavalt seadusele riigikogule kinnitamiseks president. "Janar Holmi isikuomadused, poliitikakujundamise kogemus, tegevus strateegia- ja õigusloomes ning riigieelarve planeerimisel annavad Janar Holmile tugeva baasi riigikontrolöri ülesannete täitmiseks," leidis president Kaljulaid riigikogu otsuse juurde lisatud seletuskirjas.

Põhiseaduse kohaselt on riigikontrolöri ametiaeg viis aastat. Ametis oleva riigikontrolöri Alar Karise volitused lõpevad tähtajaliselt 7. aprillil.

Varasemalt on Holm töötanud üheksa aastat haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina. Enne seda on ta töötanud samas ministeeriumis erinevatel ametikohtadel, aga olnud ka Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor ning Kaupmeeste Liidu tegevdirektor.

41-aastane Janar Holm on abielus ja tal on kaks last.

Holm asub riigikontrolöri ametisse 8. aprillil. Riigikontrolöri ametiaeg kestab viis aastat.