Tänavu 128. sünnipäeva tähistav Rakvere lihakombinaat oli kõva sõna juba nõukogude ajal ja veidi enne kurjuse impeeriumi langemist said soomlastest ehitajad Rakvere külje all valmis võimsa uue kombinaadihoone. 1995. aastal erastatud Rakvere lihakombinaat on tänaseks Põhjamaade ja Baltikumi kontserni HKScan osa.

Ettevõtte peakontor võib küll asuda tugevate ametiühingute poolest tuntud Soomes, aga Rakvere lihakombinaadis loodi ametiühing alles möödunud aasta oktoobris ja sedagi suure tüliga.

"Kui tööpäev algab 7.40 ja lõpeb 16.10, siis see on kaheksa tundi puhast tööaega, sealt miinus lõuna, mis läheb maha, aga tööpäev kestis meil peaaegu viieni, aga tööliste buss läheb 17.15, nii et pesema ei jõua, kõik käib jooksuga, see ei ole normaalne," selgitas Rakvere lihatööstuse ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi.

Rakvere lihakombinaati käivad inimesed tööle saja kilomeetri raadiusega piirkonnast. Pärast tüli algust nõudsid tapaliini töötajad poole suuremat palka, tänaseks on nõudmised tunduvalt vähenenud.

"Isegi kui me saavutaks 16-protsendilise palgatõusu 1. veebruarist ja veel 16 protsenti 1. juulist, isegi siis ei annaks see Eesti keskmist välja, see summa oleks 1076 bruto 1. veebruarist ja 1. juulist oleks 1195 eurot," märkis ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretär Artjom Arhangelski.

"Ükski ettevõte, kes tahab turul püsida, ei saa endale lubada mittekonkurentsivõimelise palga maksmist, seega ma arvan, et me oleme täitsa normaalne palgamaksja," sõnas HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.

Mere tunnistas, et suure tööandjana võivad ettevõttes olla palgad tasakaalust väljas, seepärast on plaanis tõsta palgafondi viie protsendi võra, kogu süsteemi korrastada ja aprillist ollakse valmis konkreetselt inimestega läbi rääkima. Töötajad ei võtnud ettepanekut vastu, põhjuseks kindluse puudumine peamiste rahulolematute, tapaliini töötajate, palgatõusus.

"Nende jaoks on see uus kogemus, et töölised julgevad oma arvamuse öelda ja nõuavad osa, mis neile kuulub ja seadus kehtib ka siin, ei ole nii, et Eesti seadused Rakvere lihakombinaadis ei kehti," rõhutas usaldusisik Saaremägi.

Saaremägi heidab tööandjale ette vassimist ületundide eest maksmisel ja vahetute ülemuste suhtumises töötajate muredesse, need lihtsalt haihtuvat õhku. Anne Mere nõustus, et töötüli tekkimisel on rohkem kui üks põhjus ja selle juured ulatuvad eelmisest aastast kaugemale.

"Kindlasti peame inimestega rohkem suhtlema, oma otsuseid põhjendama, kui teeme mingeid töökorralduslikke muudatusi või midagi muud. Ma arvan, et palgateema on kindlasti oluline teema, aga mitte peamine. Ma usun, et me oleme oma õppetunnid nii öelda kätte saanud," sõnas Mere.

Kes ja kui kaua teisipäeval streigib, on hetkel veel teadmata. Ettevalmistusi teevad nii ametiühingud kui ka Rakvere lihakombinaat.

Ametiühingule on praegune olukord võimalus näidata oma oskusi töötajate õiguste eest kaitsmisel. Alates oktoobrist on Rakvere lihakombinaadis kasvanud ametiühingu liikmete arv nullist sajani.

"Streik ei ole kummalegi poolele hea, lihtsalt see on läinud nii kaugele, et töötajad ei näe mingit muud varianti, kui anda veel rohkem tööandjale märku, et on probleem, mis vajab lahendamist," märkis ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretär Arhangelski.

Lihatöötlemise sektori moodustavad Eestis 50 ettevõtet ja väikemajapidamist, neist viis annavad üle 90 protsendi kogu sektori müügitulust. Kas konkurendid hõõruvad rõõmust käsi, kui Eesti lihaturu liider streigiga kimpus on?

"Mõnevõrra üllatav on olnud see, kui palju on tulnud toetust konkurentidelt, selles mõttes ei ole keegi õnnelik, et selline asi meil toimub," sõnas HKScan Estonia juhatuse esimees Mere.

Rakvere lihatööstuse ametiühingu usaldusisik Saaremägi on aga veendunud, et streikijatel õnnestub oma tahtmist saada.