Millest on tingitud optimism maailma majanduses ja kaua see kestab? ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kümme aastat tagasi oli maailma majandus vajunud sügavasse kriisi. Pangad kukkusid kokku ja Euroopa Liit rabeles euro päästmise nimel. Nüüd on olukord drastiliselt muutunud - mis põhjustel, seda analüüsis saade "Välisilm".

Rahvusvaheline Valuutafond IMF kuulutas jaanuaris, et maailma majandus kasvab oodatust kiiremini ning tegu on viimase seitsme aasta kiireima kasvuga.

Päris edukas oli majandusele ka eelmine aasta, mil maailma majandus kasvas 3,7 protsenti. Sealhulgas tõusis USA SKP 2,3, Euroopa Liidu oma 2,5 ja Hiina 6,8 protsenti.

Kui veel sügisel ennustas IMF samasugust kasvu ka selleks aastaks, siis nüüd on maailmamajanduse kasvuprognoosi korrigeeritud ülespoole 3,9 protsendini. Ühendriikidele ennustab IMF 2,7 ja Euroopale 2,2 protsendilist kasvu. Hiina valitsuse kasvuprognoos oma riigile on nagu möödunudki aastal 6,5 protsenti.

IMF-i hinnangul on koguni umbes 120 riiki tegemas sel aastal kiiret tõusu.

"See hoogne kasv on olnud mitme soodsa teguri koosmõju. Üks on loomulikult see, et väliskaubandus on kiirelt taastunud. Üle pika aja sellist investeerimisjulgust on rohkem ja teisest küljest ei saa öelda, et protektsionismi oleks vähem, aga lihtsalt hetkel on majanduslikult mõistlik kaubavahetus hakanud taastuma," selgitas Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Maailmamajanduse kasvumootoriks on eelkõige arengumaad, kus majanduse liikumise amplituud on traditsiooniliselt suurem kui stabiilsemas arenenud maailmas.

"Eelkõige veavad seda arenevad riigid, eelkõige arenev Sasia, sest seal on sellised majanduskasvu juurpõhjused kenasti paigas. Tootlikkus kasvab, demograafilised protsessid on positiivsed, kommenteeris SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

"Kasvumootoriks jäävad arenevad riigid jätkuvalt, sellest pole pääsu ja kriisi ajal toimus ka jõudude vahekorras suur muutus. Kuskil aastal 2007-2008 oli see aeg, kui lisaks globaalsele kriisile arenevate ja tärkavate turgude osatähtsus maailmas kasvas esmakordselt üle selle, mis oli arenenud ja rikaste riikide osatähtsus," sõnas omakorda Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Samas on viimasel ajal tulnud häid uudiseid ka kriisijärgsest unest taastuvatest arenenud riikidest.

"Kõige optimistlikumalt on korrigeeritud ja kõige paremaks on võrreldes varasemate prognoosidega kujunenud just arenenud lääneriikide majanduskasv," märkis Eesti Panga ökonomist Luikmel.

Samas on läänemaailma puhul õhus küsimus, kuivõrd tugineb kasv loomulikel fundamentaalsetel põhjustel ja kuivõrd riiklikul sekkumisel.

"Kui võtame arenenud maailma, siis seal on suudetud sellised suuremad probleemid kui mitte ära lahendada, siis mõnevõrra edasi lükata. Kui võtame Euroopa näite, siis eelmine aasta Euroopa Keskpank trükkis iga kuu 60 miljardit, see aasta vähemalt septembrini 30 miljardit kuus. See võtab teatud mõttes pinged maha ja jätab majanduskasvule ruumi," lausus Peeter Koppel.

IMF märgib, et umbes pool viimase kasvuprognoosi kergitamisest tuleneb sel aastal jõustunud USA maksukärbetest, mis innustavad senisest rohkem investeerima. Maksureformi mõju on aga pigem lühiajaline.

"Üldine vaade on selline, et ergutust ta annab lähemaks paariks aastaks, aga sealt tahapoole - 2020 ja edasi - võib ta juhul kui tema mõju osutub väiksemaks, võib ta USA võlakoormust nii palju kasvatada, et sel kasvuefekt jääb küsitavaks," ütles Luikmel.

"Maksureform võiks anda kuskil protsendi või natuke rohkem majanduskasvule otsa. See on jälle midagi sellist, kus saame öelda, et riik stimuleerib majandust," lisas Koppel.

Nii ehk teisiti on maailmamajanduses praegu kõige päikeselisem aeg pärast viimast kriisi. Paraku on selge, et seegi päike ei paista igavesti. Millal loojang kätte jõuab ja kas sellele järgneb taas ränk kukkumine või pigem mõnda ega kestev vaikne vindumine, ei söanda keegi kindlalt ennustada.

"Praegune tsükliline kasvufaas on olnud väga stabiilne ja aeglane ja võib olla on isegi varasemates faasides kui kriisist taastuti kujunenud oodatust aeglasemaks. See ei anna mingit garantiid võimaliku tsükli pöördumise puhul," selgitas Luikmel.

"Praegu me oleme tsükli positiivses faasis. Arenevates riikides need pikemaajalise kasvu juurpõhjused on olemas ja need püsivad. Mis puudutab arenenud riike, siis seal ikkagi rahvastiku vananemine, suur võlakoorem, et tootlikkus kasvama ei kipu, need on sellised asjad, mis võivad pikas perspektiivis igasuguseid positiivseid stsenaariume ohustada," rõhutas Koppel.

Eelmisest kriisist on õpitud sedavõrd, et pangandust reguleeritakse ennetavalt ja varasemast rangemalt ning see võiks aidata võimalikke mullistusi vältida. Teisalt on kasvanud poliitilised riskid.

"Ja iga inimese roll selles süsteemis jääb selleks, et võimalikult vähe alluda kiusatusele hääletada populistide poolt ja kui vähegi võimalik, siis hoida silma peal ka poliitikutel. Kui professionaalsed järelvaatajad suudavad silma peal hoida pankuritel, siis poliitikute üle järelevalve on ikkagi suurematel massidel," toonitas Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Luikmeli sõnul võivad riigi tasandil tehtud vead olla praeguses madalate intresside tingimustes mõjult pikaajalisemadki kui oleme harjunud nägema.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: