Taani parlament võttis neljapäeval vastu seaduse, mis annab valitsusele võimaluse vastata julgeolekukaalutlustel eitavalt gaasijuhtme Nord Stream 2 rajamisele Taani territoriaalvetesse ja majandusvööndisse.

Seaduse tõttu kerkis esile küsimus Läänemerre rajatava ja umbes üheksa miljardit eurot maksva gaasijuhtme tuleviku asjus. Gaasijuhtme merepõhja ehitamise eest vastutav firma Allseas kinnitas aga teisipäeval, et Taani võimalik vastuseis projektiga jätkamist ei takistaks.

"On võimalik minna läbi rahvusvaheliste, Rootsi ja Saksamaa vete," selgitas Allseasi tegevjuht Edward Heerema Reutersile.

"Taanlaste heakskiit ei mõjuta gaasijuhtmega edasi liikumist," märkis ta ja lisas, et Taani vastuseis võib tuua kaasa vaid väikese marsruudimuutuse, mis teevad toru mõnevõrra pikemaks ja kallimaks.

"Selle hind ei saa olema suurem kui viis protsenti kogukukust. Vähem kui viis protsenti," rõhutas Heerema.

"Euroopa tahab Vene gaasi," kommenteeris Heerema ka projekti suhtes tehtud kriitikat ning lisas, et ka USA Venemaa-vastased sanktsioonid ei suutvat Nord Stream 2 peatada.

Venemaa riigiettevõte Gazprom ja selle Euroopa partnerid leppisid 2015. aastal kokku Nord Stream 2 rajamises, et Venemaa maagaasi senisest rohkem Saksamaale tarnida.

Nord Stream 2 gaasitrass, mis peaks valmima 2019. aasta lõpuks, kulgeks Läänemeres Nord Stream 1 kõrval. Toru algaks Venemaalt ja lõppeks Saksamaal.

Samas üritab Euroopa Komisjon praegu üha rohkem saavutada kontrolli projekti üle, mis on Brüsseli hinnangul vastuolus EL-i energiapoliitikaga ehk ei aita kaasa EL-i energiasõltumatusele ja tarnijate mitmekesistamisele.

Euroopa Komisjon esitas novembri alguses muudatusettepaneku gaasidirektiivi asjus, et muuhulgas kavandatav Nord Stream 2 gaasitoru EL-i seadustega kooskõlla viia.

Vormiliselt ei olegi tegu ainult Nord Streami teemaga, vaid reeglite kehtestamisega kõikidele kolmandatest riikidest pärit gaasitorudele.

Komisjon ei püüa hetkel sammuga Nord Stream 2 projekti takistada, kuid oma negatiivset hoiakut ei varjata. Brüsseli hinnangul pole niivõrd võimsa teise gaasitoru ehitamiseks Läänemere alt Venemaalt Saksamaale vajadust, sest gaasitarneid on tõhustatud juba Poola ja Leedu vahel ning Soome ja Eesti vahele rajatava Balticconnectori abil. Samuti on olemas plaanid, kuidas juhtida maagaas Norras Taani kaudu Poola ja kuidas hoida töökorras ka gaasitorusid, mis kulgevad Venemaalt läbi Ukraina Euroopasse.

Nord Stream 2 vastu on võtnud sõna mitmed Ida-Euroopa riigid, eriti Poola, ning ka USA.

Allseas on alltöövõtjaks ka Gazpromi projektis, millega soovitakse läbi Musta mere tarnida Vene maagaasi Türki. "Me oleme poole peal. Me paneme mere põhja rohkem kui viis kilomeetrit päevas. Me oleme graafikus," rääkis Heerema. Kahest gaasijuhtmest koosnev Turkstream peaks plaanide kohaselt valmima 2019. aasta lõpuks.