Väited tuginevad Briti ametnike tehtud salastatud prognoosiraportile, millega rahvasaadikud on juba tutvunud, vahendasid BBC ja Yle.

Raportis võetakse vaatluse alla kolm erinevat võimalust: esimesel puhul jääks Suurbritannia ühisturu liikmeks, teisel juhul sõlmiksid Ühendkuningriik ja EL vabakaubandusleppe ning kolmas prognoos puudutab võimalust, et Suurbritannia lahkub liidust üldse ilma leppeta ehk toimub nn hard Brexit.

Majandusarengu jaoks oleks soodsaim lahendus see, kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, selline variant kärbiks senist majanduskasvuprognoosi kaks protsenti. kaubandusleppe sõlmimise puhul oleks see kärbe viis protsenti. Hard Brexit aga tähendaks majanduskasvu pidurdumist lausa kaheksa protsenti.

Brexiti negatiivne mõju on piirkonniti erinev. Kõige rohkem kannataksid kõikide versioonide puhul need piirkonnad, kus EL-ist lahkumine referendumil kõige suurema toetuse pälvis.

Selliseks piirkonnaks on näiteks Kirde-Inglismaa, kus nn Leave kampaania saavutas referendumil ülekaaluka võidu.

Kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, kahaneks majanduskasv seal kolm protsenti. Hard Brexit aga tähendaks Kirde-Inglismaa jaoks seda, et järgmise 15 aasta jooksul on seal majanduskasv senistest prognoosidest 16 protsenti väiksem.

Kõige paremini saaks Brexiti tagajärgedega hakkama London, kus oldi EL-ist lahkumisele selgelt vastu. Sõltuvalt stsenaariumist väheneks majanduskasv seal ühest protsendist 2,5 protsendini.

Teade Brexiti majanduslikku mõju käsitleva ametliku raporti olemasolu kohta lekkis avalikkuse ette eelmisel nädalal ja pärast seda võimaldas valitsus parlamendiliikmetel sellega tutvuda.

Suurbritannia valitsus on öelnud, et ametialaseks kasutamiseks mõeldud raportis ei arvestata lõpptulemusega, mille suunas London läbirääkimistel Euroopa Liiduga pürgib. Valitsuse pressiesindaja rõhutas, et Suurbritannia eesmärgiks on leppida Euroopa Liiduga kokku laiaulatusliku kaubandusleppe sõlmimises.

Kõige suuremateks EL-i vastasteks olevad konservatiividest rahvasaadiku on aga olnud raporti suhtes skeptilised. Näiteks algusest peale Brexitit toetanud rahvasaadik Jacob Rees-Mogg süüdistas rahandusministeeriumi ametnikke arvude manipuleerimises ja soovis näidata, et kõik variandid peale EL-i liikmeks jäämise on halvad.

Whitehalli ametnike ametiühing mõistis rahvasaadiku süüdistuse hukka ning tema väite on tagasi lükanud ka parteikaaslastest ministrid.