Briti raport: kõige rohkem kahju saavad Brexitit toetanud piirkonnad ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu ja Suurbritannia lipp.
Euroopa Liidu ja Suurbritannia lipp. Autor/allikas: Philippe Huguen/AFP/Scanpix

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ehk Brexit mõjutab Ühendkuningriigi majanduskasvu vähemal või rohkemal määral negatiivselt järgmised 15 aastat. Kõige rohkem kahjustab Brexit kusjuures just neid Suurbritannia piirkondi, mis 2016. aasta suvel toimunud referendumil liidust lahkumist kõige tugevamalt toetasid.

Väited tuginevad Briti ametnike tehtud salastatud prognoosiraportile, millega rahvasaadikud on juba tutvunud, vahendasid BBC ja Yle.

Raportis võetakse vaatluse alla kolm erinevat võimalust: esimesel puhul jääks Suurbritannia ühisturu liikmeks, teisel juhul sõlmiksid Ühendkuningriik ja EL vabakaubandusleppe ning kolmas prognoos puudutab võimalust, et Suurbritannia lahkub liidust üldse ilma leppeta ehk toimub nn hard Brexit.

Majandusarengu jaoks oleks soodsaim lahendus see, kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, selline variant kärbiks senist majanduskasvuprognoosi kaks protsenti. kaubandusleppe sõlmimise puhul oleks see kärbe viis protsenti. Hard Brexit aga tähendaks majanduskasvu pidurdumist lausa kaheksa protsenti.

Brexiti negatiivne mõju on piirkonniti erinev. Kõige rohkem kannataksid kõikide versioonide puhul need piirkonnad, kus EL-ist lahkumine referendumil kõige suurema toetuse pälvis.

Selliseks piirkonnaks on näiteks Kirde-Inglismaa, kus nn Leave kampaania saavutas referendumil ülekaaluka võidu.

Kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, kahaneks majanduskasv seal kolm protsenti. Hard Brexit aga tähendaks Kirde-Inglismaa jaoks seda, et järgmise 15 aasta jooksul on seal majanduskasv senistest prognoosidest 16 protsenti väiksem.

Kõige paremini saaks Brexiti tagajärgedega hakkama London, kus oldi EL-ist lahkumisele selgelt vastu. Sõltuvalt stsenaariumist väheneks majanduskasv seal ühest protsendist 2,5 protsendini.

Teade Brexiti majanduslikku mõju käsitleva ametliku raporti olemasolu kohta lekkis avalikkuse ette eelmisel nädalal ja pärast seda võimaldas valitsus parlamendiliikmetel sellega tutvuda.

Suurbritannia valitsus on öelnud, et ametialaseks kasutamiseks mõeldud raportis ei arvestata lõpptulemusega, mille suunas London läbirääkimistel Euroopa Liiduga pürgib. Valitsuse pressiesindaja rõhutas, et Suurbritannia eesmärgiks on leppida Euroopa Liiduga kokku laiaulatusliku kaubandusleppe sõlmimises.

Kõige suuremateks EL-i vastasteks olevad konservatiividest rahvasaadiku on aga olnud raporti suhtes skeptilised. Näiteks algusest peale Brexitit toetanud rahvasaadik Jacob Rees-Mogg süüdistas rahandusministeeriumi ametnikke arvude manipuleerimises ja soovis näidata, et kõik variandid peale EL-i liikmeks jäämise on halvad.

Whitehalli ametnike ametiühing mõistis rahvasaadiku süüdistuse hukka ning tema väite on tagasi lükanud ka parteikaaslastest ministrid.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: