Kolmapäeval selgub Eesti lisakoht Euroopa Parlamendis ({{commentsTotal}})

Euroopa Parlament Strasbourg'is.
Euroopa Parlament Strasbourg'is. Autor/allikas: Jacques Witt/SIPA/Scanpix

Euroopa Parlament hääletab kolmapäeval oma koosseisu vähendamise ja uue kohtade jaotuse üle, millega Eesti peaks saama europarlamendis senise kuue asemel seitse kohta.

Hääletusele tuleva ettepaneku kohaselt vähendatakse Euroopa Parlamendi kohti 751-lt 705-le ning Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise järel tühjaks jäävast 73-st kohast 27 jaotatakse 14 vähem esindatud ELi liikmesriigi vahel, mis tähendab ühe koha lisandumist ka Eestile.

BNS-i küsitletud Eesti saadikute hinnangul peaks hääletus uue mandaatide jaotuse kinnitama ning nad lubasid ka ise selle poolt hääletada.

"Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon Euroopa Parlamendis toetab ettepanekut ja ma ei kahtle hääletuse tulemuses," ütles parlamendi suurima, EPP fraktsiooni liige Tunne Kelam erakonnast Isamaa esmaspäeval BNS-ile.

"Ma ei ole oma fraktsioonis kuulnud küll teravat protesti selle ettepaneku suhtes. Mina olen selgelt poolt," ütles europarlamendi suuruselt teise, Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsiooni liige, sotsiaaldemokraat Ivari Padar BNS-ile.

"Toetan seda ettepanekut isiklikult ja ka ALDE toetab. Näib, et ettepanek läheb läbi," ütles Reformierakondlasest Euroopa Parlamendi saadik, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooni liige Urmas Paet esmaspäeval BNS-ile. ALDE fraktsioon on EP suuruselt neljas ning sellesse kuuluvad eestlastest veel Kaja Kallas Reformierakonnast ning Yana Toom Keskerakonnast.

Padari sõnul on kolmapäeval hääletusele tulev ettepanek "mõistlik kompromiss". "Mõne hääle lisandumine on suurte riikide kontekstis võib-olla vähetähtis, aga Eesti kontekstis see väga oluline, kuna Eesti kuus saadikut ei ole täna suutnud katta kogu seda teemade paletti, mis EP-s arutusel on," rääkis Padar.

"Olulisem kui kohtade arv on meie valikute kvaliteet – et Eesti oleks esindatud võimalikult tegusate ja koostöötahteliste saadikutega," lisas Kelam.

Osale riikidele lisanduvatest kohtadest ülejäävad 46 mandaati arvatakse ettepaneku kohaselt reservi, mida võib tulevikus ümber jagada juhul, kui Euroopa Liiduga liituvad uued liikmesriigid või jätta ka tühjaks, et vähendada EP suurust.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi liidrid andsid Euroopa Parlamendi vähendamisele ja uuele kohtade jaotusele oma põhimõttelise heakskiidu tänavu 23. veebruari mitteametlikul tippkohtumisel, lõplik otsus tehakse juunis ja selle peavad ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki.

Eesti saab ettepaneku kohaselt koos Horvaatia, Soome, Slovakkia, Taani, Austria, Rootsi, Rumeenia ja Poolaga ühe koha juurde. Viis kohta saavad juurde Hispaania ja Prantsusmaa, kolm kohta Holland ja Itaalia. Iirimaa saab Euroopa Parlamendis juurde kaks kohta.

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: