Äripäeva kaotus kohtuprotsessil võib mõjutada ajakirjanduse praktikat ({{commentsTotal}})

Esmaspäevane riigikohtu lahend, mis kinnitas varasemaid otsuseid, et ajaleht Äripäev esitas tõendamata väiteid poliitik Eerik-Niiles Krossi kohta, võib mõjutada tulevikus arvamuslugudes esitatavaid väiteid, kuna iga arvaja peaks suutma kinnitada oma sõnu tõenditega.

2014. aastal kirjutas ajaleht Äripäev loo poliitik Eerik-Niiles Krossi sidemetest maksukuritegudes kahtlustatud ja süüdi mõistetud isikutega ning avaldas järgmises lehenumbris juhtkirja, kus seati küsimuse alla Krossi tegevus.

Poliitik läks ajalehe vastu kohtusse ja esmaspäevase riigikohtu lahendi ajel pidi Äripäev avaldama täna lehekülje, kus lükkab enda välja käidud faktid ümber.

Kusjuures vaidlus ei käinud mitte uudises, vaid juhtkirjas esitatud faktiväidete üle.

"Me räägime juhtkirjast, kus on toimetuse ühisseisukoht, kus kõik oli läbi küsimuste, kas äkki toimetusel on põhjust kahelda, eeldada, mõelda," selgitas tausta kohtus Äripäeva esindanud vandeadvokaat Karmen Turk "Aktuaalsele kaamerale".

"Tegelikult sellel ei ole väga palju vahet, kas tegemist on juhtkirja, arvamuse või uudislooga. Kui avaldatakse faktiväiteid, siis vahet ei ole, kus nad leheruumi mõttes paiknevad, nende eest tuleb ikkagi vastutada vastavalt sellele, kas tegemist oli faktiväidete või väärtushinnangutetega," ütles Eerik-Niiles Krossi esindanud vandeadvokaat Oliver Nääs.

"Kui kohus ütleb, et ka juhtkirjas peab tooma välja ainult faktid ja ei tohi anda hinnangut, siis see paneb sellisele arvamusvabadusele väga suured kammitsad peale," kommenteeris Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Et teha puust ja punaseks: kui tulevikus tahab mõni arvamusliider või poliitik, näiteks Eerik-Niiles Kross kirjutada ise arvamusloo ajalehte ja selles loos viitab kellegi korruptiivsele tegevusele, kuid selle kohta ei ole arvajal kohtus tõendiks sobivaid dokumente ja muud, siis on alust arvata, et tema vastu hagemine toob edu.

"Kui keegi inimene ütleb teise inimese kohta, et ta on käitunud korruptiivselt ja tal ei ole tõendeid esitada selle kohta, mis kinnitaksid seda, siis loomulikult võib selline hagi oodata. Äripäevaga see praegu nii juhtuski," kinnitas seda Krossi esindaja Nääs.

"Sõnadel on ju eesti keeles tähendus ja kui keegi tahab midagi kellegi kohta väita, millel on selge juriidiline tähendus, siis peab olema valmis seda väidet ka tõendama. Antud juhul on leidnud kohus, et need väited on täiesti tõendamata," kommenteeris hageja Eerik-Niiles Kross ise (RE).

Äripäev peab lisaks lehes ilmunud faktide ümberlükkamisele maksma Eerik-Niiles Krossile 10 000 eurot, kuid väljaanne kaebab juhtumi Euroopa inimõiguste kohtusse edasi. Oliver Nääs esindab sarnases kohtuasjas ka poliitikutest perekond Sarapuud (KE), kes on läinud kohtusse Jürgen Ligi (RE) ja Martin Helme (EKRE) sõnakasutuse vastu.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tallinna Kultuuriöö 2017

Juubeliplaylist: sada Eesti lugu läbi aegade

Kui muidu koostame iganädalaselt playlisti värskest muusikast, mis maailmas ilmunud, siis EV100 nädalal lähenesime teisiti. Koondasime Spotify'st kokku sada Eesti lugu läbi aegade, varieerudes žanriliselt estraadist hip-hopini.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: