"See ei vasta Taani ühiskonna väärtustele ja on lugupidamatu kogukonna vastu, kui keegi avalkus ruumis oma nägu varjab," põhjendas justiitsminister Søren Pape Poulsen The Locali teatel.

Tema sõnul näitab Taani keeluga, et selles riigis näidatakse üksteist silmast silma kohates üles usaldust ja austust.

Keeld puudutab nii niqab'e ehk vaid silmaavaga näokatteid kui ka burkasid, mille puhul on ka silmade ees võrgust kate. Keelu rikkujaid ootab kuni 1000-kroonine ehk 134 euro suurune trahv, korduva rikkumise korral võib trahvisumma küündida 10 000 Taani kroonini.

Seda, kui palju niisuguse näokatte kandjaid Taanis on, ei ole täpselt teada. Kõige hiljutisemad andmed pärinevad 2010. aastast, kui valitsus hindas näokatte kandjate hulgaks 150-200 naist, kellest enamik kandsid niqab'i.

Ettepanekule annavad hinnangu inimõigusorganisatsioonid, kes esitavad oma märkused valitsusele kaalumiseks. Paremtsentristlik valitsus plaanib eelnõu parlamenti saata kevadel. Eelnõu toetab Taani suuruselt teine erakond, immigratsioonivastane Taani Rahvapartei, mistõttu kiidab parlament selle tõenäoliselt heaks.

Näokatete küsimus on kuum teema paljudes Euroopa riikides. Esimene avalikes kohtades niqab'i kandmise keelanud riik oli Prantsusmaa, kus see jõustus 2011. aastal.