Sellest tulenevalt kehtib alates oktoobrist reegel, et naised, kes kannavad nägu katvat riideeset, peavad maksma 150 suurust trahvi, vahendas Politico.

Muude meetmete hulgas on näiteks nõue, et migrandid, kellel on realistlikud võimalused Austriasse elama jääda, peavad läbima aasta aega kestva kohustusliku integratsioonikursuse, mis sisaldab ka intensiivset keeleõpet.

Uus seadus soodustab ka seda, et varjupaigataotlejad osaleksid vabatahtlikus töös, et nad oleksid hiljem paremini tööturu jaoks ette valmistatud.

Valitsuse poolt välja käidud meetmeid kritiseeris paremäärmuslikuks peetud Austria Vabaduspartei (FPÖ) selles, et need sammud ei ole piisavad. Rohelised omakorda süüdistasid valitsust, et integratsioonimeetmetega minnakse liiga kaugele.

Parlament tegi otsuse samal päeval, kui parteijuhid leppisid kokku, et Austrias korraldatakse ennetähtaegsed parlamendivalimised 15. oktoobril.

Austria Sotsiaaldemokraatlikust Parteist (SPÖ) ja Austria Rahvaparteist (ÖVP) koosnev "suur koalitsioon", mis pidi valitsema 2018. aastani, sai läbi seetõttu, et ÖVP valis oma juhiks seni välisministri ametis olnud ambitsioonika 30-aastase Sebastian Kurzi. Viimane oli varem teatanud, et partei esimeheks valimise korral toetab ta erakorraliste valimiste korraldamist. Sotsiaaldemokraadist liidukantsler Christian Kern teatas seepeale, et senine koalitsioon ei saa enam üheskoos jätkata.

Praeguste arvamusküsitluste kohaselt võivad konservatiivid Kurzi juhtimisel reitingutabelis esikohale tõusta, sotsiaaldemokraatidele aga prognoosivad uuringud toetuse vähenemist.

Ennetähtaegsed valimised annavad samas võimaluse Kremli-meelsuses süüdistatud Austria Vabadusparteile (FPÖ) teha hea tulemus ning jõuda võib-olla ka valitsusse vaid vähem kui aasta aega pärast seda, kui nende kandidaat Norbert Hofer sõltumatule kandidaadile Alexander Van der Bellenile napilt alla jäi.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on FPÖ olnud kõrgeima reitinguga erakonnaks, kuid Kurzi juhtimisel loodavad konservatiivid ise populaarseimaks erakonnaks tõusta.

Esimene "burkakeelu" kehtestanud riik Euroopas oli Prantsusmaa, kus seda tehti juba 2010. aastal. Järgnesid Belgia ja Bulgaaria. Hollandis on aga osa rahvasaadikuid esitanud eelnõu, millega ei keelataks burka kandmist avalikus kohas täielikult, vaid keeld puudutaks vaid kindlaid julgeolekuga seotud olukordi.

Jaanuari alguses teatas Maroko meedia, et kuningriigi võimud keelasid julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde impordi, tootmise ja müügi, sest "bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks".

Maroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad.

Austria valitsuses oli burkakeelu ja muude integratsioonimeetmete eestvedajaks just nimelt eelpool mainitud välisminister Kurz, kelle sõnul aitab selliste "antisotsiaalsete sümbolite" nagu burka keelamine integreeruda neil migrantidel, kellel lubatakse jääda".