70. eluaastates nunn on kohaliku meedia teatel veetnud suurema osa elust kloostris ning soovis pensionipõlve veeta oma sünnikohas Ida-Prantsusmaal Vesouli kommuunis, vahendasid Guardian ja Yle.

Nunn taotles sealses vanadekodus oma tuba, millele lisandub ka koht ühises söögitoas, ning sai peagi vastuse, et ta on ootenimekirja lisatud.

Kirjalikele vastusele oli lisatud ka vanadekodu kodukord, millega tutvudes selgus, et kuigi elanike usulisi tõekspidamisi kuidagi ei piirata, siis tähelepanu pälvivad ususümbolid, sealhulgas religioosse taustaga riietusesemed pole lubatud. Vanadekodu selgituste kohaselt kehtivad reeglid kõigile sealsetele elanikele.

Need piirangud nunnale aga ei sobinud ning ta loobus kohast. Vesouli piiskopkonnal õnnestus lõpuks leida nunnale piirkonnas korter, kuid seal tuleb tal elada üksi ning ka toitu peab ta valmistama ise.

Nunna juhtum leidis aset küll suvel, kuid jõudis avalikkuse ette alles praegu. Tegemist on järjekordse etapiga debatis, mille puhul vaieldakse ususvabaduse ja riigipoolse sekularismi teemadel. Prantsusmaa kehtestas nn burkakeelu juba 2011. aastal ning praktikas oli see suunatud moslemitest naiste nägu katva riietuse küsimusele. Kuid nagu ka käesolev juhtum näitab, võib selle seaduse tõlgendamine mõnikord mõjutada ka teist usku inimesi.

Vaid mõni nädal tagasi pälvis Prantsusmaal tähelepanu juhtum, kus mosleminaisel polnud ususlise riietuse tõttu võimalik osaleda kooliekskursioonil.

Märkimisväärne on see, et Prantsuse "burkakeelu" seadus keelab otseselt nägu katva riietuse, mis nunna puhul tegelikult teemaks ei olnud ning seega tulenesid piirangud ainult konkreetse vanadekodu enda reeglitest. Lisaks on Prantsusmaal veel eraldi seadus, mis keelab silmatorkava usulise sümboolika, sealhulgas sellise riietuse kandmise koolides. Vanadekodu puhul aga ei kehti ka see seadus.

Nn burkakeelu avalikes kohtades on praeguseks Euroopas kehtestanud Taani, Belgia, Norra, Bulgaaria ja Austria. Hollandis, Saksamaal, Hispaanias ja Šveitsis kehtib osaline burkakeeld. Plaane selliste keeldude kehtestamiseks on olnud ka mujal ning burkade kandmist, tootmist ja müüki on julgeolekukaalutlustel piiranud ka sekulaarsemate moslemimaade hulka kuuluv Maroko.