Euroopa Inimõiguste Kohus jättis Belgia burkakeelu jõusse ({{commentsTotal}})

Hidžab (üleval vasakul), nikaab (üleval paremal), tšador (all vasakul) ja burka (all paremal).
Hidžab (üleval vasakul), nikaab (üleval paremal), tšador (all vasakul) ja burka (all paremal). Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas jätta jõusse Belgia võimude keelu kanda avalikus kohas nägu katvat riietust. Sisuliselt puudutas keeld osade mosleminaiste poolt kantud riietusesemeid nagu burka ja nikaab.

Kohtu hinnangul on keelu eesmärgiks tagada ühiskondlik sidusus ja teiste isikute õiguste ning vabaduste kaitse. Lisaks olevat kohtu arvates tegu demokraatliku ühiskonna jaoks vajaliku sammuga, vahendasid AFP, Daily Telegraph ja Euronews.

Belgia keelustas kogu nägu katva riietuse 2011. aasta juunis kehtima hakanud seadusega. Seaduse kohaselt on keelatud viibida avalikus kohas riietusega, mis katab näo täielikult või osaliselt sellisel määral, et isikut pole võimalik tuvastada.

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas juba 2014. aastal, et analoogne Prantsusmaa burkakeeld ei riku usuvabadust ega inimõigusi.

Belgia keelu viisid kohtusse kaks mosleminaist - Belgia kodanik Samia Belcacemi ja Maroko kodanikust Belgia elanik Yamina Oussar.

Naised väitsid oma kaebuses, et nad otsustasid nikaabi kanda enda soovil ning et Belgia on diskrimineeriv ja piirab nende õigusi.

Pärast seda, kui Belgias keeld kehtima hakkas, jätkas Belcacemi esialgu nikaabi kandmist, kui loobus sellest peagi - enda sõnul sotsiaalse surve ja võimalikust trahvist tuleneva hirmu tõttu.

Oussar ütles omakorda kohtule, et ta otsustas keelu tõttu lihtsalt koduseinte vahele jääda.

Esimene "burkakeelu" kehtestanud riik Euroopas oli Prantsusmaa, kus seda tehti juba 2010. aastal. Järgnesid Belgia ja Bulgaaria. Austria parlament kiitis burkakeelu heaks käesoleva aasta mais.

Hollandis on aga osa rahvasaadikuid esitanud eelnõu, millega ei keelataks burka kandmist avalikus kohas täielikult, vaid keeld puudutaks vaid kindlaid julgeolekuga seotud olukordi. Osaline - ehk avaliku sektori töötajaid puudutav - burkakeeld kiideti käesoleval aastal heaks ka Saksamaa parlamendi poolt.

Jaanuari alguses teatas Maroko meedia, et kuningriigi võimud keelasid julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde impordi, tootmise ja müügi, sest "bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks".

Maroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad. 

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: