Seaduse poolt hääletasid nii liberaalid, konservatiivid kui Taani Rahvapartei. Samuti pooldasid seadust opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, välja arvatud parlamendiliige Mette Gjerskov, kirjutab The Local.

Eelnõu sai 75 poolt- ja 30 vastuhäält ning mõned parlamendiliikmed puudusid hääletuselt.

Nädalaid kestnud menetlemise käigus eemaldas valitsus eelnõust sätte, mis oleks lubanud seaduse eiramisel mõista karistuseks vangistuse.

Loorivastase seaduse eiramine toob 1000-kroonise ehk 134-eurose trahvi esimese rikkumise korral ja kuni 10 000-kroonise karistuse, kui seadust rikutakse neljandat korda või enam.

Justiitsminister Søren Pape Poulsen on varem öelnud, et Taani politsei ei hakka näokatteid naistelt sunniga eemaldama. "Ma ei taha, et politseinikud tõmbavad riideesemeid inimeste küljest ära – burkasid või midagi muud. Seda ei hakka juhtuma," ütles Poulsen aprillis, lisades, et seaduse rikkujatel palutakse koju minna, kui nad elavad lähedal. Teine valik oleks viia naised politseijaoskonda, kus pereliige tuleks neile järele.

Täpset inimeste arvu, kes Taanis burkasid või niqab'e kannab, pole teada. Kõige värskemad andmed on pärit 2010. aastast, mil valitsuse raport hindas, et arv jääb 150 ja 200 vahele, kusjuures suurem osa naistest kannab silmi nähtavale jätvat niqab'i, mitte tervet nägu katvat burkat.

Prantsusmaa oli 2011. aastal esimene Euroopa riik, kes keelas seadusega avalikes kohtades islami näokatete kandmise.