Analüüsi esitama kohustas 2015. aastal alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seadusse lisatud paragrahv, mis nõudis, et mõjuanalüüs oleks riigikogule esitatud hiljemalt 2018. aasta 1. märtsiks.

Kütuse aktsiisimäärade tõusu tulemusel on eelarve tulu kasvanud. Algse prognoosi ja tegelikkuse võrdlust moonutavad pärast 2015. aasta seadusemuudatusi tehtud otsused, millega nihutati 2017. aasta aktsiisimäärade tõusud jaanuarist veebruari ning tühistati diislikütuse aktsiisimäära tõus 2018. aastal.

Ministeerium hoiatab mõjuanalüüsis, et piirikaubanduse süvenemine muude kaupade osas võib kaasa tuua ka piiriülese kütuse tankimise mahtude suurenemise, isegi kui aktsiisimäärade erinevus Eesti ja Läti vahel kahe järgneva aasta veidi väheneb.

Mõjuanalüüs märgib, et piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on ka käibemaksu tagasi küsitud kõikides Euroopa riikides toimunud tankimistelt.

Üldjuhul on tankimiste mahud erinevates riikides püsinud aastaid suhteliselt stabiilselt samal tasemel, kuid tähelepanuväärne on maksu- ja tolliameti rahvusvaheliste ostude käibemaksutagastuse info kohaselt 2016. aastal toimunud Lätist ja Leedust ostetud kütuse käibemaksu tagastuste mahtude kasv.

Lätist tangitud kütuse väärtus kasvas 2016. aastal kokku 1333 protsenti võrreldes 2015. aastaga ning Leedust tangitud kütuse väärtus kasvas 2016. aastal 88 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Hüppeliselt kasvas 2016. aastal ka Lätis tangitud kütuselt käibemaksutagastuse taotlejate arv, mis kasvas 2016. aastal 119 protsenti.

Kütuse rahvusvaheliste Läti, Leedu ja Poola ostude käibemaksutagastused Allikas: MTA

Poola kogused on kerges langustrendis. Sektori hinnangul tangivad 2016. aasta arengute tulemusel nüüd enamik rahvusvahelistest vedajatest kütust naaberriikidest.

2017. aasta andmed on veel esialgsed, sest neid võivad ettevõtjad esitada kuni käesoleva aasta oktoobri kuuni, kuid juba on näha Läti ja Leedu mahtude kasvu jätkumist.

Transpordi- ja logistika sektori hinnangul on kasvu kiirendanud ka eestisiseste vedajate tankimise liikumine Lätti.

Lisaks on käesoleval aastal hakanud mitmed tanklate ketid pakkuma teenust, mille käigus on piiriüleste tankimiste Eesti maksu- ja tolliametile deklareerimise protseduur tehtud ettevõtja jaoks oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks ning see võib samuti mõjutada ettevõtjaid otsustama Lätist tankimise kasuks.

Diisli aktsiis suurem vaid viies riigis

Diislikütuse aktsiisimäär Eestis on 493 eurot 1000 liitri kohta. Eelmisel aastal oli kõrgem diislikütuse aktsiisimäär vaid Belgias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias.

Läti ja Leedu aktsiisimäärad kuuluvad aga Euroopa madalamate maksumäärade hulka. Lätis on diislikütuse aktsiisimäär 31 protsenti ning Leedus 33 protsenti madalam kui Eestis.

Diislikütuse aktsiisimäärad EL-is 2017. aastal. Allikas: Euroopa Komisjon

Leedus on diislikütuse aktsiisimäär 330,17 eurot 1000 liitri kohta püsinud aastaid Euroopas lubatud miinimumi (300€ /1000L) lähedal ning hetkel pole teada, et Leedu plaaniks lähiajal aktsiisimäära tõsta.

Aktsiismäärade vahe Lätiga kahanes käesoleval aastal 25 protsendile ehk 12,1 sendile liitri kohta, kuna Lätis tõsteti 2018. aasta 1. jaanuaril diislikütuse aktsiisimäära 372 eurole 1000 liitri kohta.

Kehtivate otsuste kohaselt jätkab Läti aktsiisitõusudega ning vahe kahaneb selle tulemusena 2020. aastaks 16 protsendile, mil Läti diislikütuse aktsiisimäära jõuab 414 euroni 1000 liitri kohta.

Eesti-Läti diislikütuse aktsiisimäärad 2015-2020. Allikas: rahandusministeerium

Bensiini puhul käärid väiksemad

Pliivaba bensiini aktsiisimäär Eestis kuulub Euroopa Liidus keskmiste aktsiisimäärade hulka, kuid siiski on Läti ja Leedu diislikütuse aktsiisimäärad 2017. aasta seisuga Eesti määrast ligikaudu 15% väiksemad.

Pliivaba bensiini aktsiisimäärad EL-is 2017. aastal. Allikas: Euroopa Komisjon

Vaadeldes lähemalt Läti ja Leedu pliivaba bensiini aktsiisimäärasid, selgub, et Leedus on Baltimaade madalaim aktsiisimäär 434,43 eurot 1000 liitri kohta ning olemasoleva info põhjal ei plaanita seda ka lähiajal muuta.

2018. aasta jaanuarist tõsteti pliivaba bensiini aktsiisimäärasid nii Eestis kui Lätis, vastavalt 563 eurole 1000 liitri kohta ja 476 eurole 1000 liitri kohta. Seega on aktsiisimäärade vaheline erinevus kasvanud 7,6-lt sendile 8,7-le sendile.

Kehtivate otsuste kohaselt peaks aktsiisimääradest tulenev hinnavahe vähenema aastal 2020, kui Lätis tõstetakse taas bensiinide aktsiisimäärasid, kuid Eesti jäävad aktsiisimäärad muutumaks.

Eesti-Läti bensiini aktsiisimäärad 2015-2020. Allikas: rahandusministeerium