"Suud puhtaks": haritud naistel on vaja sünnitamiseks rohkem otsustusõigust ({{commentsTotal}})

Eestis on ühed Euroopa haritumad naised: mida haritumad on naised, seda enam hindavad nad paindlikkust ja eneseteostuse võimalust. Seega, kui me tahame, et haritud naised hakkaksid sünnitama, peame andma neile rohkem otsustusõigust, leidis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva saates "Suud puhtaks".

Kuidas panna eestlasi rohkem lapsi saama? Riigikogulane Siret Kotka-Repinski tõi välja, et kui Eestis kehtestati vanemapalk, viis see iibe vaid korraks positiivseks. Arutlejad jõudsid saate jooksul järeldusele, et vanemahüvitis pole võluvits, mis aitaks rohkem sünnitada, vaid vaja on pikaajalisemaid lahendusi.

Minister Iva sõnul saab perede otsust toetavad vahendid jagada üldjoontes kolmeks: majanduslikud, sh toetused, paindlikkust ja turvatunnet loovad meetmed ning kolmandaks ühiskonna hinnang.

Suurpered tõid välja, et viimasega on Eesti ühiskonnas veel probleeme, kuivõrd on näiteks perepiletid üldjuhul mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele ning majutusasutustes mahub terve suurpere harva ühte tuppa.

Iva sõnul soovibki riik luua perele turvalist keskkonda, et neil oleks kindlustunne viia ellu veel ühe lapse saamise soov: selleks aitavad tema sõnul head peresuhted, hoolduskoormuse jagamine peres ja võimalikult paindlikud võimalused perele. Eriti oluline on, et Eesti haritud naistel säiliks paindlikkus ja eneseteostusvõimalus.

Tartu linnavolikogu liige ja feminist Gea Kangilaski: lisas, et paindlikkus peaks olema ka ühiskondlik: näiteks paindlikud ajad laste viimiseks lasteaeda ja sealt tagasi koju toomiseks, selle asemel et ema saab varasema toomise asemel pahandada.

Eesti Puuetega Inimeste Koha tegevjuht Anneli Habicht märkis, et Eestis on erivajadusega lapsi umbes sama palju kui aastas sünnib uusi lapsi ehk umbes 12 000. Kui esimene laps on raske või sügava puudega, siis on järgmise lapse saamise otsus palju rohkem kaalutud. Habicht tõi välja, et kui tavalisi lastetoetusi on viimasel ajal tõstetud, siis puuetega laste toetused on aastast 2006 samad. "Kas me mõtleme ainult kvantiteedile või mõtleme sellele, kuidas saavad hakkama lapsed, kellel ei lähe nii hästi?" tõstatas ta küsimuse.

Saate proloogis rääkis perekond Leemets suurpere rõõmudest ja raskustest, leides et esimesi on siiski rohkem. Loobuda on tulnud kahekohalistest ilusatest autodest ja vanematel on keeruline leida ühist aega rahvatantsutrenniks.

Viimasel paarikümnel aastal on Eestis sündivate laste arv teinud läbi suure muutuse. Laulva revolutsiooni aegsest beebibuumist, kui aastas sündis üle 20 000 lapse, oleme maandunud vahemikku 13 000 kuni 15 000 uut põnni aastas.

Samas rütmis on kukkunud summaarne sündimuskordaja, mis näitab mitu last sünnib naise kohta. Rahvastiku taastootmiseks peaks sündimuskordaja olema 2,1, kuid meil on see olnud pikemat aega pigem 1,6. Sellise sündimuskordaja püsimine toob kaasa rahvastiku dramaatilise vähenemise, kui madalat sündimust ei kompenseeri eluaea kasv ja senisest suurem sisseränne.

Parteide jaoks on rahvastiku- ja pereteemad olnud tähtsaks valijate võitmise vahendiks ning tehtud on erinevaid katseid sündimust mõjutada. Kõige suurem perepoliiitline samm oli vanemahüvitise kehtestamine 2004. aastal. Eelmine aasta tõi konkreetse rahalise lisatoetuse kolme ja enama lapsega peredele.

Arutelu jooksul ilmunud otseblogi saab lugeda ka tagantjärele.

Endiselt saate kaasa rääkida Twitteris, kui lisate oma postitusele #suudpuhtaks.

 

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: