Soomes sündis möödunud aastal rekordiliselt vähe lapsi ({{commentsTotal}})

Beebi.
Beebi. Autor/allikas: PA/Scanpix

Soomes jätkab elussündide arv kahanemist juba seitsmendat aastat järjest. Vähem lapsi kui 2017. aastal sündis Soomes viimati 1868. aastal ning eelmisel aastal kasvas rahvaarv ainult tänu sisserändele.

Soome statistikaameti esialgsete andmete kohaselt sündis riigis eelmisel aastal 50 139 last. Surmajuhtumeid oli sündidest üle 3000 võrra rohkem, vahendas Yle.

Soome rahvaarv siiski kasvas, kuid seda vaid tänu sisserändele. Soome saabus möödunud aastal 17 000 inimest rohkem kui lahkus.

Statistikaameti praeguste andmete kohaselt elab Soomes nüüd 5 516 224 inimest.

Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) uurija professor Mika Gissler on sündide statistikat juba pikemat aega murelikult jälginud ning peab Soome olukorda mitmel põhjusel äärmiselt erandlikuks. Näiteks torkab talle silma, et sündimus langes vaid 2016. ja 2017. aasta võrdluses ligi viis protsenti.

"Mis on erakordne on see, et taustal on majanduslangus. Üldiselt sündimus majandustõusu ajal langeb. Sündimus tõusis kuni 2010. aastani, kuid pärast seda on iga aastaga langenud. Ka teiste Põhjamaadega võrreldes on Soome täiesti erandlik," nentis ta.

Sotsiaalhoolekande väljavaade on äärmiselt kaldu

Gissler leiab, et pikas perspektiivis on selline areng ühiskonna ja hoolekande seisukohalt problemaatiline, kuigi perekonna seisukohalt võib tunduda, et kui on vähem lapsi, saab igaüks neist rohkem hoolitsust.

"Kui beebid otsa saavad, vajame me rohkem maksumaksjaid, et praegused heaoluteenused võimatuteks ei muutuks. See tähendab, et vajame rohkem sisserännet. Kogu meie rahvaarvu kasv püsib praegu sisserändel," selgitas Gissler.

Kui statistikas tagasi vaadata, tuleb igal juhul minna näljahädast räsitud 1868. aastasse, et leida aasta, mil sündis vähem lapsi kui 2017. aastal. 1868. aastal oli elussünde 43 757. Aastad 1867-1868 olid Soomes äärmiselt erakordsed, sest tegu oli näljahädaga, mille tõttu suri umbes kaheksa protsenti elanikkonnast.

Samas laiemalt on teada, et kui 19. sajandil sünnitas üks naine elu jooksul keskmiselt neli last, siis nüüd vaid 1,5 last.

"See, mis on muutunud, seisneb selles, et 19. sajandil oli laste suremus täiesti teisest klassist. Käesoleval aastal sündinud lastest jõuab suurem osa täisikka," arutles professor.

Põhjusi sünnitamise edasi lükkamiseks on erinevaid

Põhjusteks, miks naised sünnitamist edasi lükkavad või sellest üldse loobuvad, on majanduslikud argumendid kui ka see, et pole leitud sobivat elukaaslast.

Väike osa soomlastest on ka otsustanud vabatahtlikult lastetuteks jääda ja seda erinevatel põhjustel. Vabatahtlikust lastetusest on avalikkuses rääkinud nii naised kui ka mehed, kuid värske arvamusküsitluse kohaselt pole tegu Soomes siiski laialt levinud nähtusega.

"Kuid võib juhtuda, et kultuur muutub, ja tuleb põlvkond, kes ei taha üldse lapsi või soovib vaid üht last," pakkus Gissler.

Perebaromeetri uuringus osalenud inimesed on seevastu tunnistanud, et lastega perekonna argipäeva peavad paljud masendavaks ja probleemseks.

Ka tuleb uuringust välja, et laste hankimisega viivitamine pole üldjuhul tingitud sellest, et sobivat suhet ei leidu - ehk elukaaslased elavad kahekesi üha pikemat aega enne, kui laste saamist üldse kaalutakse.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: