Kodanikuühendused läksid Nursipalu raiete asjus kohtusse ({{commentsTotal}})

Metsa raadamine Nursipalju harjutusväljal.
Metsa raadamine Nursipalju harjutusväljal. Autor/allikas: ERR

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb keskkonnaameti väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektaril tehti lageraie.

 

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast ehk 25. oktoobril tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused.

Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl.

Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse tähenduses ehk antud juhul planeering.
Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele.

Raadatava ala puhul oli tegemist enim vaidlusi tekitanud miinipildujate sihtmärgialaga, seega on ühendusel tekkinud ka kahtlus, et antud teguviisiga üritati ennetada potentsiaalselt kohalike elanike ja loodussõprade kasuks langetatavat otsust.

Kevadel pöördus EMA korduvalt nii kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi kui teiste asjasse puutuvate instantside poole, juhtimaks riigiametite tähelepanu Keretü looduskaitseala kõrgele keskkonnakaitselisele väärtusele ning tõsiasjale, et miinipildujate harjutusvälja loomine ja sellega kaasnevad raadamised võivad kohalikule looduskeskkonnale liiga koormavaks osutuda.

Kaebajate väitel asub raadatud ala ümbruses üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: