Saksa kantsler Angela Merkel ütles kolmapäeval, et Saksamaa kaitsekulutused tõusevad 2025. aastaks 1,5 protsendile sisemajanduse koguproduktist. Ehkki see ei küündi NATO nõutud kahe protsendini SKP-st, tähendab see siiski kaitsekulutuse 80-protsendist suurenemist viimase 10 aasta jooksul.

Järgmisel aastal plaanib Berliin suurendada kaitse-eelarvet kolme miljardi euro võrra 41,5 miljardini.

USA president Donald Trump on sarjanud korduvalt Euroopa liitlasi suutmatuse eest täita NATO eesmärki kulutada 2024. aastaks kaitsele kaks protsenti SKP-st ning eriti teravalt on kriitikat saanud Saksamaa.

Saksamaa teadaanne katisekulutuste suurendamisest võib vähendada pingeid enne 11.-12. juulil Brüsselis peetavat tippkohtumist, mille üks peateemasid on kaitsekulutused ja õiglane koormajagamine.

"Tervitan asjaolu, et Saksamaa on peatanud kärped...ja plaanib suurendada aastakümne jooksul kaitsekulutusi 80 protsenti," ütles Stoltenberg NATO uude peakorterisse alliansi kaitseministrite kohtumisele saabudes.

"Need on sammud õiges suunas, ma tervitan neid ja see on osa mustrist, mida me näeme nüüd üle kogu Euroopa ja Kanadas, kus liitlased kulutavad rohkem," lausus Norra ekspeaminister.

Saksa valitsuse otsust tervitas ka USA kaitseministereriumi pressiesindaja Eric Pahon, öeldes, et on "Saksamaa jõupingutustest julgustatud".

Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) endine ülem ja praegune välisminister Mike Pompeo ütles aprilli lõpus NATO välisministrite kohtumisel, et Saksamaa ei tee piisavalt 2014. aasta NATO Walesi tippkohtumisel kokku lepitud kaitsekulutuste eesmärgi saavutamiseks.

Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ütles neljapäeval Brüsselis, et Berliin "toetab täielikult kahe protsendi eesmärki".

"Bundeswehr on taas kasvamas, seda kaasajastatakse," ütles ta. "Järgmisel aastal oleme 1,3 protsendi juures SKP-st."