Diplomaat: Saksamaa peab kaitsekulutusi tõstma, teiste kulul on häbi elada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saksa sõdurid õppusel.
Saksa sõdurid õppusel. Autor/allikas: Christof Stache/AFP/Scanpix

Mõjukas endine diplomaat Wolfgang Ischinger leidis uudisteagentuurile Reuters antud intervjuus, et Saksamaa peab tõstma kaitsekulutusi ning võtma aktiivsema rolli konfliktides, sest muidu võib riiki pidada üheks maailma suurematest muiduleivasööjatest.

Ischinger on Müncheni julgeolekukonverentsi esimees ning diplomaadina on ta töötanud muuhulgas Saksamaa suursaadikuna Ühendkuningriigis ja USA-s. Reutersi intervjuus kutsus ta praegu koalitsioonikõnelusi pidavaid poliitikuid Kristlik-Demokraatlikust Liidust (CDU), Kristlik-Sotsiaalsest Liidust (CSU) bloki ja Sotsiaaldemokraatlikust Parteist (SPD) NATO eesmärkidesse reaalselt panustama ning loobuma tõrjuvast hoiakust relvaekspordi valdkonnas.

Diplomaadi sõnul on häbiväärne, et Saksamaa roll ISIS-e vastases võitluses on piirdunud luurelendudega.

"Euroopa Liidu suurim riik on panustanud ISIS-e alistamisse Süürias ja Iraagis sellega, et me teeme fotosid, kuid jätame tulistamise "räpase töö" teistele. Me ei peaks edasi arendama mainet endast kui maailma parimatest teiste kulul elajatest," rõhutas Ischinger.

Saksamaad on pikemat aega kutsutud üles kaitsekulutusi tõstma. Sellel teemal on survet avaldanud ka USA president Donald Trump ning alles esmaspäeval hoiatas kõrge USA sõjaväelane, et kui järgmine Saksa valitsus ei asu kaitsekulutusi tõstma kahe protsendini SKP-st, tähendab see NATO nõrgestamist.

2017. aastal kulutas Saksamaa riigikaitsele 1,13 protsenti SKP-st ning see võib väheneda, kui majanduskasv samas kiires tempos tõuseb ja hetkel plaanis olevast mõõdukast kaitsekulude tõstmisest kiirelt ette jõuab.

Ischinger tunnistas, et Saksamaa valitsus on oma osalust rahvusvahelistes teemades kasvatanud nii, nagu ka 2014. aasta Müncheni konverentsil lubati - sinna alla võib lugeda ka selle, et Saksamaa on juhtriigiks Leedus paiknevas NATO pataljonis ja et Saksamaa osaleb ÜRO rahuvalvemissioonis Malis. Samas märkis Ischinger, et Saksamaa kipud endiselt hoiduma lahingurollidest ning pole suutnud tegelikult välja käia ka visiooni Euroopa tuleviku asjus.

Diplomaat juhtis tähelepanu näiteks sellele, et praegune koalitsioonilepingu mustand ei maini eesmärgina jõuda NATO poolt soovitud olukorrani, kus liikmesriigi kulutused riigikaitsele oleksid vähemalt kaks protsenti SKP-st. Ischingeri sõnul tähendab selle teema mainimata jätmine, et Saksamaa tõsiseltvõetavus selles valdkonnas saab tõsise löögi.

Ischinger lükkas tagasi ka praeguse sotsiaaldemokraadist välisministri Sigmar Gabrieli väited, justkui hakkaks teised Euroopa riigid kartma sellist Saksamaad, kes nii palju riigikaitsele kulutab.

"Kuidas on võimalik, et meie rikas 80 miljoni kodanikuga riik ei oma ühtegi helikopterit, mida me saaks Afganistanis kasutada? Et meil ei ole ühtegi töökorras allveelaeva? Kuidas saab olla nii, et meie sõdurid Afganistanis on ilma parimate kuulivestideta?" küsis diplomaat vastu.

Ischinger kritiseeris ka võimaliku uue koalitsiooni soovi piirata relvaeksporti kõikidesse riikidesse, mis on seotud praegu käimas oleva Jeemeni konfliktiga. Tema sõnul takistaks see samm sisuliselt liikumist Euroopa ühise kaitsestrateegia suunas. "Mida me tegelikult vajame, on Euroopa ühised relvaekspordi reeglid, mis kehtiksid kõigile," rõhutas ta.

Kuid tema kriitika ei piirdu ainult riigikaitse valdkonnaga, nn suure koalitsiooni jätkamise eelduseks olevatel kõnelustel pole tema sõnul olnud märgata ka olulisi välispoliitilisi initsiatiive. "Nad kaotavad end ära detailidesse," nentis Ischinger ja selgitas, et Saksamaa peab mängima aktiivsemat rolli Euroopa tuleviku kujundamisel, sealhulgas peaks tema arvates olema Berliini eesmärgiks see, et rohkem otsuseid tehtaks häälteenamusega, mitte konsensusega.

"Ilma enamushääletuseta lasebki Euroopa end järjepidevalt lõhestada," märkis Ischinger ja tõi näiteks erimeelsused, mis puudutavad gaasijuhet Nord Stream 2.

54. Müncheni julgeolekukonverents leiab aset 16. - 18. veebruarini.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: