Maksumaksjad võivad europarlamendi liikmete pensioniskeemi kinni maksta
Euroopa Liidu maksumaksjad peavad ilmselt Euroopa Parlamendi hädast välja aitama seoses parlamendiliikmete pensioniskeemi 326 miljoni euro suuruse kindlustusmatemaatilise puudujäägi tõttu.
1990. aastal loodud vabatahtlik pensionifond võtab parlamendi eelarvest suuri summasid, arvestades, et suur hulk inimesi on jõudmas varasesse pensioniikka, vahendas EUObserver.
"Juba pärast viit aastat oli selle puudujääk 9 miljonit eurot, mis ei ole normaalne," ütles Belgia Roheliste europarlamendi saadik Bart Staes.
Kaudselt maksavad selle puudujäägi kinni Euroopa Liidu maksumaksjad, sest fondi päästerõngas on Euroopa Parlamendi eelarve.
Parlamendiliikmed peatasid panustamise vabatahtlikku fondi aastal 2009. Sinnamaani panustas Euroopa Parlament iga 1000 euro kohta 2000 eurot. Seejärel investeeris Luksemburgis tegutsev mittetulunduslik Euroopa Parlamendi Liikmete Pensionifond selle raha.
Kuna raha enam sisse ei tule, üha enam parlamendisaadikuid läheb pensionile ning aktsiaturu portfell on keeruline, võib fond kuue aastaga laostuda.
Ka investeeringud paistavad ebakindlad. Näiteks on Staesi sõnul raha läinud relvatööstusesse ja tuumaenergiasse.
Pensionifondi lõi ametlikult parlamendi büroo, kuid seda peetakse peamiselt endise Suurbritannia europarlamendi saadiku ja konservatiivse poliitiku Richard Balfe'i ideeks.
Balfe oli Euroopa Parlamendis n-ö ametnik, kelle ülesanne oli muu hulgas parlamendisaadikute rahaliste ja administratiivsete huvide üle järelevalve pidamine. Nüüd on ta fondi juht ja kinnitab, et fond teenis 1994. kuni 2014. aastani 127 miljonit eurot.
Fond loodi ka seetõttu, et paljudel Prantsusmaa ja Itaalia europarlamendi saadikutel ei olnud tol ajal korralikku pensioniskeemi. Balfe ning teised konservatiivid ja leiboristid Euroopa Parlamendis surusid seepeale läbi pensionisfondi kõigile. Parlamendiliikmetel oli kohustus maksta skeemi vaid kaks aastat selleks, et tagada endale eluaegne pension.
Euroopa Parlamendil on aga kohustus olla skeemi kindlustajaks ning peab tagama pensionimaksed. See tähendab, et parlament on sunnitud maksma, leides oma eelarvest mujalt raha, kui fond peaks pankrotti minema.
2015. aasta maikuu seisuga oli pensioniskeemil 1007 liiget, neist 721 endist parlamendiliiget või nende järglast said pensioni. 2022. aastal saab fondist igakuist pensioni veel lisaks 145 pensioniikka jõudvat parlamendiliiget
See tähendab, et iga-aastane pensionimaksete summa tõuseb järgmise mõne aastaga keskmiselt üle 20 miljoni euroni. 2016. aastal oli see umbes 16 miljonit eurot.
Staesi hinnangul võiksid need täiendavad 145 parlamendisaadikut fondist välja astuda ning nende fondi makstud raha võiks neile tagastada.
Toimetaja: Merili Nael