Siseministeerium tegi valitsusele ettepanekut jaotada idapiiri taristu ja tehnilise seire süsteemide väljaehitamine aastatele 2019-2026, mis võimaldab jaotada piiri väljaehitamise ja hooldamise koormust riigieelarvele ühtlasemalt.

Riigiüleses vaates langeb märkimisväärne osa investeeringutest ajaperioodile, mil on eeldada Euroopa Liidu eelarvevahendite vähenemist ehitussektoris, kuna eelmine periood hakkab lõppema ja uue perioodi eelarve ei ole veel kasutatav, seisab siseministeeriumi ettepanekus.

Valitsus võttis siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul siseministeeriumi ettepaneku teadmiseks ja otsustas teema juurde tagasi tulla peale seda, kui on olnud võimalik viia läbi lisaanalüüse idapiiri väljaehitamise maksumuse osas. Täpset lisarahastuse eraldamist ja ajakava Anvelti sõnul veel ei toetatud.

Täpsemalt võiks siseministeeriumi kava kohaselt rajada perioodil 2019-2022 taristu ning alles seejärel asuda vajaliku seiretehnika hankimisele ja paigaldamisele. Taristu ehitamine tagaks esmased heidutusmeetmed ning võimekuse kogu piirilõigu ulatuses patrullida. Taristu olemasolu loob eelduse seiretehnika paigaldamiseks vastavalt eelarve võimalustele.

Kokkuvõtvalt kiitis valitsus neljapäeval heaks idapiiri taristu väljaehitamise ja tehnilise seire süsteemi loomise tegevuskava ja selle täiendava rahastamise aastatel 2020-2026 summas 117,2 miljonit eurot investeeringuteks ja 45,7 miljonit eurot ülalpidamis- ja hoolduskuludeks. See on lisaks 2015. aastal eraldatud 70,8 miljonile eurole.

Kokku läheb idapiiri väljaehitamine praeguse kava kohaselt maksma 184,6 miljonit eurot. Maismaapiiri ehitusprojekti koostamisel lähtuti 2015. aastal kokku lepitud idapiiri visioonist – ehitada välja ja katta tehnilise seire süsteemiga kogu valvatav piirijoon. Projekteerimisel arvestati kasutusajaks 20-25 aastat.

Peamised eelarvemuutused olid seotud patrulltee rajamisega maismaapiirile ja Narva jõe äärde ning viivitusaia ehitamisega maismaapiirile. Lisaks muutusid tehnilise seire süsteemi taristu, turvalise side, elektrivarustuse ja juurdepääsuteede hinnad. Pikk kasutusaeg seab infrastruktuurile lisatingimused ja tõstab selle hinda, kuid hoiab kasutusaja jooksul püsikulud madalal.

Viivitusaed ja patrulltee on tehnilise seiresüsteemi alustaristuks. Alustaristu peab olema staatiline ning pika kasutusajaga. Patrulltee aluspõhja rajamine erinevates pinnasetüüpides on kogu tehnilise seire süsteemi töökindluse tagamise eelduseks.

Idapiiri tehnilise seire võimekus on oluline rajada kogu piiri ulatuses, eemaldades ühtlasi ka võimelünga kuni 300 meetri kõrgusel lendavate objektide avastamiseks. Idapiiri taristu ja tehnilise seire lahendused moodustavad terviksüsteemi, osaline väljaehitamine ei toeta soovitud eesmärgi – ehitada välja ja katta tehnilise seire süsteemiga kogu valvatav piirijoon – täitmist.

Praeguse kava kohaselt ehitatakse aastatel 2019-2022 maismaapiiri taristu. Narva jõe patrulltee rajatakse 2022-2024, samas on selle rajamist võimalik ka edasi lükata ja selle valmimiseni patrullitakse jõel, riigimaanteedel ja erateedel.

Narva jõe seirevõimekuse laiendamine toimuks aastatel 2019-2021, peale mida aastal 2021 toimuks Narva jõe droonipesade hankimine. Maismaapiiri droonipesade paigaldamine ja madallennuala tehnilise võimekuse rajamine võiks kava kohaselt toimuda aastatel 2021-2023 ning seirevõimekuse rajamine toimuks aastatel 2023-2026.

Moodne piir Venemaaga pidi esialgsete plaanide järgi valmima tänavu või hiljemalt 2019. aastal, kuid praegu on kagupiiri 136-kilomeetrisest lõigust osaliselt valmis kaks 1,6 kilomeetri pikkust katselõiku. Samas sai Eesti maismaapiir Venemaaga möödunud aastal täies ulatuses tähistatud.

Tehnilise valvega kaetud piiri loomine võimaldab tulevikus tuvastada piiri läheduses toimuva tegevuse kohe, samuti töödelda kõiki piiril toimuvaid intsidente reaalajas. Kogu idapiiri ehituse maksumuseks oli algselt planeeritud üle 70 miljoni euro.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri sõnul minnakse piiri rajamisega täies mahus edasi.

"Leppisime kokku, et võtame juurde mõned ekspertiisid, mis olid ka varasemalt juba mõeldud Riigi Kinnisvara ASilt, Frontexilt, kes on Euroopa Liidu piirivalveagentuur, et võtta sealt teadmist, kas selline piir on ohtudele vastav või mitte. See kõik on meie jaoks loomulik jätk ja mul on väga hea meel, et selline otsus eile saabus," rääkis Vaher "Aktuaalsele kaamerale".

Ratase sõnul on teoreetiliselt võimalik, et piiriehitus võib veel kallineda. "See sõltub väga palju ka sellest, milline on majanduse seis, millised on ehitushinnad parasjagu, kui piiri hakatakse välja ehitama," sõnas ta.

Siseministeeriumis valmib märtsi alguseks audit, mis peaks selgitama, kes vastutab piiriehituses tehtud valearvestuste eest.