2015. aasta veebruaris valitsuskabinetile esitatud esialgses hinnangus läinuks idapiiri ehitus maksma 79 miljonit eurot, kuid 2017. aasta detsembris valminud ehitusprojekti kohaselt läheb idapiir maksma ligi 200 miljonit.

Kui kordades kallinemine teada oli, esitas PPA siseministeeriumile kolm võimalikku versiooni, millega edasi liikuda. Nüüd on võetud kaks nädalat aega, et kokkulepitud täpsustada.

Elmar Vaher tunnistas, et siseminister küsis kolmapäevasel kohtumisel talt kuupäeva ja summat, mida Vaher keeldus ütlemast, et mitte astuda sama reha otsa.

Tõenäoline on, et piiriehitamisel tuleb ambitsiooni vähemaks võtta. "Sadat miljonit kapist keegi ei võta. Aga täpsemalt saame sellest rääkida kahe nädala pärast. Seni tahan anda oma meeskonnale rahu," sõnas Vaher.

Põhiline möödapanek

Vaher tunnistas, et suurim viga sai tehtud sellega, et projekti lubati liiga kiiresti. Algselt lootis PPA, et projekteerimisega saadakse valmis 2015. aasta lõpuks, kuid tegelikkuses võttis see kaks aastat kauem.

"Oleme täna esitanud selle nägemuse, mis on meie arvates selline piir, nagu vabariigi valitsus meile ülesande pani - innovaatiline EL-i välispiir," lausus Vaher.

Ta vastas jaatavalt pressibriifingul esitatud küsimusele, kas tundis 2015. aastal poliitilist survet kalkulatsioonide esitamisel. Kuid pigem oli see tema sõnul positiivne surve.

"Mõistke ka meid. Eesti riik ei ole 25 aastat raha piiri ehitamiseks leidnud, kuid siis avanes võimalus. Ja läbiv küsimus sellistel puhkudel on, et palju see maksab," meenutas Vaher.

Samas rõhutas ta, et ütles kohe alguses, et piiri väljaehitamise summa selgub pärast projekteerimist ning pakutud 79 miljonit oli kiirkalkulatsioon toonase parima teadmise pinnalt.'

Kulunud on 14 miljonit

Vaher pidas loomulikuks, et siseminister Andres Anvelt pani tema uue ametiaja PPA peadirektorina kahtluse alla.

Vaheri hinnangul on igati normaalne, et kui juhtimist auditeeritakse. "Mõistan ministrit, kui sellises olulises projektis on ebaselgusi."

Alates 2015. aastast on idapiiri väljaehitamisele kulunud 13,9 miljonit eurot. Selle summa sees on ka tööjõukulud, IT-arendus, katselõikude ehitamine 3,5 kilomeetri ulatuses.

Esialgsed arvutused

Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui 2014, aasta detsembris PPA visioon erinevates töörühmades heaks kiideti, oli neil poolteist kuud aega, et hakata kalkulatsiooni koostama. Tema kinnitusel oli PPA-l tänu juba varem kavandatud projektidele, mis rahastust ei leidnud, teave võimalikust hinnast, kuid nõu küsiti juurde.

"Selle lühikese aja jooksul andsime me väga selgelt teada ja indikatsiooni sellest, et see, mida me kalkuleerime, on esialgne, et see, mida me esitame, on esialgne number," ütles Neider-Veerme.

Et tegu on esialgsete arvudega ja lõplik hind tuleb pärast projekteerimist, läks PPA kinnitusel kirja ka valitsuse memorandumisse.

Kui valitsus 2015. aasta veebruaris kalkulatsioonid ja visiooni põhimõtteliselt heaks kiitis, hakati tellima projekteerimistöid, rääkis Neider-Veerme.

Esmalt tehti pinnaseuuringud. Pinnaseiseärasused on üks, mis hinna kallimaks muutis. Näiteks on 135,6-kilomeetrisest maismaapiirist 101 kilomeetrit soos või rabas. Et tavapäraseid materjale selles pinnases kasutada ei saa, rajati erilahenduste testimiseks 3,5 kilomeetri ulatuses katselõike. Lisaks tuleb ehitada sildu ja purdeid ning rajada nelja juurdepääsutee asemel 64 teed.

Lisaks tähendab väga käänuline piir keerukamat tehnilist seiret ja rohkem seirevahendeid.

"Kui Eesti riik ei ole 25 aastat raha leidnud ja nüüd tekib see võimalus esitada taotlus, siis me tegelikult olime taotlenud pea iga aasta piiriehituseks mingit summat, panemata alla konkreetset kalkulatsiooni, sest elu oli õpetanud. Meile oli kogu aeg öeldud, et enne kui Eesti riik ja Vene föderatsioon piirilepet ei tee, siis piiri ehitamine ei hakka," rääkis Vaher.

Ta selgitas, et PPA esitas oma nägemuse innovaatiilisest Euroopa Liidu välispiirist nagu valitsus tellis.

Hulk töid veel ees

Piusa kordoni valvata on umbes 70 kilomeetrit piiri. Osa sellest on kordoni ülema Valmar Hinno sõnul juba praegu väga heas korras, eelkõige maastikust tingitud avarad ja hea nähtavusega lõigud. Samas on omajagu ka selliseid lõike, kus soise ja märja maastiku tõttu tekivad läbimatud kohad ja patrullimine on raskendatud. Siiski on olukord täna tunduvalt parem, kui veel mõni aasta tagasi.

Kuigi täna on piir konkreetne ja silmaga nähtav, on suur osa töid, mis piirivalvamise hõlpsamaks teeksid, ka sellel lõigul veel ees.

"Kindlasti on vaja piiri ehitada sellisel kujul, et me saame info piiril toimuvast kätte juba kontrolljoonel või selle vahetus läheduses. Selleks tuleb luua piirirajatisi, partullrajad, valvetehnika paigaldamine, võib-olla ka tõkestamiseks piirdeaiad ja nii edasi," rääkis Hinno.