Kulna ülesõidul juhtunud õnnetus toob ajutiselt kaasa rahvarohkemad rongid ({{commentsTotal}})

Harjumaal Keila lähistel Kulna ülesõidul tõstetakse õnnetusse sattunud Elroni rongi tagasi rööbastele, kuid liiklus arvatavasti enne neljapäeva ei taastu. Rongi remondi ajal sõidab teatud liinidel senise kahe ühendatud rongi asemel üks rong, mis tähendab paiguti tihedamat reisijate hulka.

Elroni juhatuse esimees Olle Tischler rääkis ERR-ile, et kohapeal on eritehnika ja Eesti Raudtee päästerong ning kõige tähtsam tõstmisoperatsioon toimub kella 12-13 vahel.

"See võib loomulikult nihkuda, kuna asi on keeruline ja tehniline, aga üldjoontes üritame rongi saada õhtuks Tallinnasse ja ta läheb ilmselt Tallinn-Väike depoosse, kus hakatakse defekteerima ehk hindama olukorda ja vigastusi kirja panema," lausus ta.

Tischleri sõnul ei ole Elronil praegu isegi umbkaudset hinnangut, kui palju rongi remont võib maksma minna.

"Kuivõrd välised vigastused ei olegi nii hullud, siis raudteetammist alla sõitmisega on kõige suurem oht see, et kere, üks või mitu keret on täiesti kõverad. Nii et selles mõttes me isegi omavahel ei spekuleeri mingite numbrite või aegadega. Selge on see, et kuid läheb igal juhul, mitmeid kuid," tõdes ta.

Elronil ei ole suurt rongitagavara, kuid rongiliiklust ei tohiks õnnetus Tiscleri sõnul siiski väga häirida.

"Täna sõidame väga koormatud liine kokkuhaagitud rongidega. Saame esmalt teha sellise lahenduse, et lahutame kaks rongi ära ja sõidame teatud liine ühe rongiga, kus täna oleme sõitnud kahe rongiga. See lihtsalt tähendab pisut rongis sees mingitel kellaaegadel tihedamat rahvahulka, aga ükski liin ei jää teenindamata," lausus Elroni juhatuse esimees.

Õnnetuspaigas vajab taastamist ka kontaktvõrk

Seda, et rongid sel raudteelõigul juba kolmapäeval liiklema hakkaks, ei saa Tischleri sõnul kindlasti lubada. Sama kinnitas ka Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar.

"Kuna õnnetuse tagajärjel paiskusid rongivagunid rööbasteest päris kaugele, 15-20 meetrit, siis hetkel on seal tööd jagatud kaheks etapiks. Seal on kohal autokraana ja raudteekraana, mis koos üritavad üheaegselt vaguneid rööbasteele lähemale saada. Teine etapp on juba see, kus üritatakse vaguneid rööbasteele tõsta. See kõik võtab aega ja ei saa kindlasti enne lubada, kui arvatavasti täna õhtul on lootust saada need vagunid rööbasteele," kirjeldas ta.

Kaljusaare sõnul ei põhjustanud õnnetus esialgse hinnangu kohaselt rööbasteele suuri kahjustusi, kuid pärast vagunite tagasi tõstmist hakatakse tagasi monteerima kontaktvõrku, mis tuli kolmapäeval demonteerida, sest veok oli täpselt kontaktvõrgu all.

"Nüüd hakatakse seda taastama. See kõik võtab veel viis-kuus tundi otsa sellele, kui vagunid on rööbastele tagasi saadud. Nii et arvatavasti see liiklus ei taastu seal enne homset," tõdes ta.

Kui suureks kujunevad õnnetusest tingitud kahjud, ei oska Eesti Raudtee veel prognoosida ning analüüs valmib pärast õnnetuse tagajärgede likvideerimist.

Ühe tõkkepuu paigaldamine maksab umbkaudu 35 000 eurot

Pärast õnnetust otsustas Eesti Raudtee juhatus teha nõukogule ettepaneku panna tõkkepuu veel sajale ülesõidukohale. Kaljusaare sõnul tuleb seejärel panna ettepanek investeeringute kavasse ja korraldada riigihange.

"Väga keeruline on prognoosida, kuidas see protsess välja näeb ja kui kaua aega võtab. Meie soov on seda võimalikult kiiresti teha, aga erinevad tegurid mõjutavad seda, nii et esialgne kõige esmane tähtaeg oleks 2020. aasta, aga see on tõesti veel väga esialgne," nentis Kaljusaar.

Kui palju selline ettevõtmine maksma läheb, ei osanud ta öelda, sest iga ülesõidukoha hinda kujundavad eri faktorid.

"Umbkaudse hinnangu kohaselt on ühe tõkkepuu paigaldushind 35 000 eurot," ütles Kaljusaar. 

Teisipäeval kella 8.30 ajal põrkasid Kulna ülesõidul kokku veoauto ja reisirong. Õnnetuspaigast viidi haiglasse üheksa inimest, nende seas vedurijuht ja veokijuht, kellest viimane oli alkoholi tarvitanud.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: