Statistikat koondanud rahandusministeeriumi hinnangul võib seda selgitada üldine inimeste liikumise trend maakonnakeskustesse, mille tulemusel on neis ka uusi poode avatud.

Võimalik on ka, et kuna muutused on alles käimas, ei kajasta register veel kõiki andmeid.

Eestis ja Lätis on alkoholi hinnad erinevad olnud juba pikka aega, kuid Lätist alkoholi ostmise kasv algas müüjate hinnangul juba 2015. aastal.

Esimene alkoholipood piiril avati 2016. aasta kevadel ning tekkis märgatav piirikaubandus. 2016. aastal oli piirikaubanduse objektiks peamiselt kange alkohol ning lahja alkohol oli pigem sellega kaasnev nähtus.

Piirikaubandusest saamata jäänud aktsiisi mahuks 2016. aastal hindas rahandusminsteerium ligikaudu 11 miljonit eurot (koos käibemaksuga 18 miljonit eurot). See moodustas ligikaudu neli protsenti alkoholi legaalsest kogumüügist Eestis.

2017. aastal kasvas oluliselt lahja alkoholi ja õlle osakaal piiriäärses müügis ning alkoholiaktsiisi laekus võrreldes riigieelarve ootusega 55 miljonit eurot vähem.