Korteriühistud otsivad viise rahurikkuvatest kiirüürilistest pääsemiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uued kortermajad on populaarsed väljaüürimiseks
Uued kortermajad on populaarsed väljaüürimiseks Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mõnes Tallinna kesklinna piirkonna ja Pärnu rannapiirkonna korteriühistutes on arutatud põhikirja muutmist, et keelata lühiajaline üürimine, kuna see rikub majarahu. Korteriühistute liidu sõnul pole selline keelamine aga korteriühistu pädevuses.

Üks lühiajalise üürimise võimalus on näiteks Airbnb veebikeskkonna kaudu. Selles keskkonnas saab inimene enda korteri välja üürida kasvõi üheks ööks. Öömaja otsijatele pakub see võimalust leida alternatiive hotellidele. Sellised lühiajalised üürilised võivad aga muret teha maja teistele elanikele, kuna võivad olla ülemeelikud ja mitte alluda ühiselu reeglitele.

„Nii suvituspiirkondades Pärnus, ma tean, olen kuulnud, kui Tallinnas kesklinnas, vanalinnas on mõned korterid hakanud teistele korteriomanikele probleeme tekitama. Seal on siis hakatud rohkem aktiivsemalt pidutsema, pole korda hoitud või on ka turvalisus kaalukausile seatud, et pole seal majas enam nii turvaline elada, kuna naabrid üksteist enam ei tunne ja käib selline sisse-välja kõndimine,” rääkis ERR-i raadiouudistele 1Partner kinnisvarabüroo partner Tanel Tarum.

Temale teadaolevalt on mõned ühistud põhikirja muutmist arutanud ja mõned ühistud muutused ka sisse viinud.

„Omaette küsimus on, et kas see on nüüd seaduslik või mitte, aga vähemalt on omanikud omavahel kokku leppinud, et nad taunivad lühiajalist üürileandmist ja pigem ei käsitle seda riski enda jaoks vastuvõetavalt,” sõnas kinnisvaraasjatundja.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on lühiajalisi üürnike puudutavate muredega liidu poole pöördunud päris mitmed ühistud, aga põhikirja muutmine pole kõne alla tulnud. Urmas Mardi.

„Esiteks on omand püha ja puutumatu ja see tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest. Ehk lühidalt öeldes on omanikul õigus anda oma korter üürile ilma teiste isikute nõusolekuta,” ütles Mardi, lisades, et antud juhul ei ole Eestis sellist õigusakti, kus oleks konkreetselt keelatud mingites olukordades näiteks omanikul korteri üürile andmine. „Kuivõrd sellist kitsendust seadus ette ei näe, siis sellist kitsendust ei saa ka korteriühistu oma põhikirjas sätestada.”

Samas rõhutas Urmas Mardi, et omanik peab tagama selle, et tema omandit kasutatakse mõistlikul kombel. Kui ta seda ei suuda, siis on ühistul võimalik algatada korteriomandi võõrandamise menetlus.

„See on küll nüüd selline väga, väga suur samm ja kaitseb kindlasti ka neid teisi korteriomanikke nende omanike eest, kes ei suuda omaniku moel selles konkreetses majas elada,” märkis Mardi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: