Viimase viie aasta jooksul on Tallinna Ülikool ressursi nappusest pidanud vähendama õppekavu ligi veerandi võrra. Kokku on tõmmanud kõik ülikooli üksused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui vaadata inimeste arvu siis meid on 18 inimest vähem kui kolm aastat tagasi. See on suur arv ja selle taga on suur hulk väga raskeid otsuseid," ütles TLÜ Humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik.

TLÜ õppeprorektor Priit Reiska lisas, et põhiline põhjus on olnud ressursipuudus. "Me ei saa lihtsalt nii suures mahus kõigega tegeleda, kui me võib-olla sooviksime," ütles Reiska.

Tallinna Ülikooli eelarve tuleb kolmest allikast, need on riigi poolt antav tegevustoetus, Euroopa Liidu toetused teadus- ja arendustööks ning omateenitud vahendid. Täiskoormusel eestikeelses õppes ei ole õppemaksu küsida lubatud.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak selgitas, et samas on õigus pakkuda osakoormuses õpet, kui üliõpilased seda soovivad, kui see on piisavalt paindlikult korraldatud ja see on see mille eest ülikool võib raha küsida.

"Samuti on võõrkeelsetel õppekavadel lubatud raha küsida ja üks tulemusnäitajatest on meil samuti ülikooli poolt ise õppetegevuses teenitud raha võrdluses selle rahaga, mis riik eraldab. Me premeerime seda täiendavalt, kui ülikoolid suudavad eraraha sisse tuua. Tasuta kõrghariduse reform, mis 2013. aastal tehti, siis selles osas neil tõesti ei ole võimalik raha teenida," rääkis Haidak.

Lisaks rahale napib aga ka tudengeid. Haidak rääkis, et võrreldes 10 aasta taguse seisuga on praegu kolmandiku võrra vähem tudengeid. Seetõttu muutuvadki tema sõnul õppekavad väga väikeseks.

TLÜ õppeprorektor Priit Reiska ütles, et Tallinna Ülikool on pidanud mitu õppekava sulgema või omavahel liitma. "Mis puudutab soome keelt ja kultuuri, siis erinevad euroopa keeled ja kultuurid on ühendatud kokku üheks suureks õppekavaks," rääkis Reiska.

TLÜ Humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik rääkis, et erialad lõimiti omavahel ja suurendati nende ühisosa. "Sageli see tuleb erialale ka kasuks, kui tekivad teadmised kõrvalaladest, üldistest metodoloogiatest, filosoofilistest lähenemistest, aga muidugi eriala sügavus selle arvelt kannatab," nentis ta.

Õppekavade korraldamisel on Haidaku sõnul riik jätnud kõrgkoolidele vabad käed.

Tõnu Viik näeb, et sellistes küsimustes oleks vaja riiklikku poliitikat. "Praegu on otsustamine jäetud ainult ülikoolide peale ning ülikoolid kahanevate ressursside tingimustes teevad neid otsuseid nagu suudavad. Nii meiegi oleme teinud kõik, et neid erialasid säilitada, aga siis vaadates selle järgi, kus on väiksem üliõpilaste huvi, kus väiksem teadusvõimekus, siis sealtpoolt on nad tasapisi kokku kuivanud. Aga mingit suuremat plaani selle taga ei ole ja minu arvates sellise plaani järele vajadus on. Eriti kui me asetame selle laiemasse eesti keele ja kultuuri säilitamise konteksti."

Avalikku diskussiooni tekitanud soome keele õppe küsimus Tallinna Ülikoolis saab selgust aprilli lõpus toimuval ümarlaual.

Priit Reiska kinnitab, et soome keele ja kultuuri õpetamine Tallinna Ülikoolis jätkub igal juhul, küsimus on vaid mahus ja vormis.

meil on lihtsalt vaja natukene paremini läbi mõelda see kuidas me seda teeme, kuidas seda ressurssi mis meil olemas on 34:10 me saaksime parimal võimalikul moel ära kasutada, et selle mõju oleks kõige suurem 34.15 ja kui saame ressurssi juurde, siis on ainult hästi 34:19

Arvestades, et kõrghariduse rahastamine riigi eelarvest on juba kolmandat aastat külmutatud, on teinud ülikoole ühendav Rektorite Nõukogu haridus ja teadusministrile ettepaneku alustada läbiriääkimisi, et leida kõrghariduse rahastamise lahend järgmise riigieelarve koostamise käigus.