"Mina ka ei oska öelda, milline see lõplik sisu on. Tegelen, usinasti. Me praegu koostame. Me kaalume õiguskantsleri argumente ja vastame," ütles Aab ERR-ile.

Küsimusele, kas võimalik on ka variant, et ikkagi algatakse seaduseelnõu riigikokku saatmiseks, vastas Aab, et kõik on võimalik. "Kõik võimalused on lahti, see on tõenäoline," sõnas Aab.

Aab ütles, et ei saa täpsemalt kommenteerida enne, kui ametlikku vastust juriidilise põhjendusega saadetud ei ole.

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts rääkis ERR-ile, et valitsuse ametliku vastuse tähtaeg on pühapäeva õhtul ja kui õhtuks vastust laekunud ei ole, pöördub õiguskantsler esmaspäeval riigikohtu poole.

Samuti pöördub õiguskantsler riigikohtusse juhul, kui valitsus ei algata kirikutele raha eraldamisega seoses riigikokku saatmiseks seaduseelnõud, nagu õiguskantsler välja pakkus.

Eelmisel nädalal teatas Aab valitsuse pressikonverentsil, et valitsus täiendas kirikutele raha eraldamise põhjendust niimoodi, et lisaks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamisele on raha eraldamine kirikutele seotud nende omandi- või maareformist tulenevate nõuete lõpetamisega või vältimisega.

Kehtiva määruse sättele lisati viide, mille järgi on valitsusel õigus raha eraldada omandireformi läbiviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud kulude katteks.

Ülle Madise sõnul sellega põhiseaduslikke puudusi ei lahendatud ning lubas riigikohtusse pöörduda. Esmalt juhtis Madise probleemidele tähelepanu veebruari lõpus, kui ütles, et valitsus läks kirikutele raha eraldamisega põhiseadusega vastuollu. Madise pakkus välja, et kirikutele raha eraldamise peaks heaks kiitma riigikogu.

Valitsus otsustas mullu detsembris eraldada omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule 6,75 miljonit eurot.