Abi- ja Teraapiakoerte Ühing leiab, et riik peaks kehtestama kindlad reeglid, milline loom sobib, milline peab olema väljaõpe, millised tervisekaitsenõuded peavad olema täidetud ning kuidas on kaitstud äritegevuses kaasatavad loomad. Sotsiaalministeerium selleks aga vajadust ei näe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piltlikult öeldes enda küpsetatud kooki lasteaeda viia ei tohi - tervisekaitsenõuded ei luba - aga kui pakkuda näiteks koeraga lasteaiarühmale mis tahes kaasavat tegevust või reklaamida oma koera teraapiakoerana, siis ei kohusta ükski paber loomale isegi mitte ussirohtu andma. Ka pole nõutud ei koolitused, iseloomutestid ega muu.

"Ma üldse ei väida, et see kontakt ei oleks hea mõte. Küsimus on, kes teeb, mida teeb ja kuidas teeb? Ja, et kas seda on kuidagi võimalus kontrollida või mõõta. Kui see on siis õpiprotsess või see on tõepoolest kellegi rehabiliteerimine, siis esimene küsimus on, et kui mina olen terapeut, siis mind on õpetatud ülikoolis, et mida ma pean selleks tegema, et minu õlavars hakkaks jälle tööle, aga mulle ei ole keegi õpetanud, mismoodi seda teha hamstri või koeraga," rääkis Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu esindaja Maarja Tali.

"Kuna tegu on põhimõtteliselt tavapärase teenusega, siis kohanduvad talle tavapärased tarbijakaitse tingimused ehk siis selle eest, et see teenus on turvaline nii elule kui tervisele vastutab siis teenuse osutaja ehk siis antud juhul koeraomanik. Ja tegelikult ka tellijapoolselt vaadatuna, et ta peab vaatama, mida ta tellib ja kas ta on veendunud, et see on see teenus, mida ta tahab," ütles omakorda sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi.

Tali aga ütles, et nõudlus kõikvõimalike kaasamiste vastu kasvab hüppeliselt, kuid teadlikkust, kuidas loomi valida ja tööd nendega nii koordineerida, et see kõigile ohutu oleks, ei ole. Ühing on seisukohal, et vaja on riiklikku konsensust miinimumnõuetest, millest üks oleks kindlasti register.

"Kliendigrupp, kelleks on siis tavaliselt lapsed, hoolekandel olevad inimesed,erivajadusega inimesed, et nende ohutus oleks tagatud, õigused ja vajadused kaitstud teenuse osutamisel, ja teiselt poolt siis ka loomad, kes on ka haavatav sihtgrupp ja ei saa enda eest kosta," rääkis sotsiaalpedagoog ja lastekaitsespetsialist Ly Rüüs.

Lastekaitsespetsialisti sõnul ei tohiks riik loomade kaasamisse suhtuda vaid omanikuvastutusele rõhudes.

"See kogemus, et teda on loom rünnanud, jääb meelde terveks eluks ja kujundab ka tema edaspidist suhtumist ja käitumist elusloodusesse. Need on väga traumaatilised kogemused," rõhutas Rüüs.

"Ükskõik, millise regulatsiooni me loome, me kõiki võimalikke ohte ei suuda sellest hoolimata elimineerida," märkis Saadi sotsiaalministeeriumist.

Regulatsioon puudub ka juhtkoerte või hüpokoerte osas. Mõlemal juhul peavad loomad täitma ülesannet, mis ebaõnnestumise korral võib viia inimese surmani. Siin lubab ministeerium siiski regulatsiooni kaaluda.

Niisiis, kas raha eest koerale pai tegemine on ikka automaatselt teraapia Koolitatud teraapiakoerte juhid ütlevad, et halvimal juhul on tegemist loomatsirkusega, millele me just oleme suutnud piiri panna.