Mart Nutt Putini filmist: kostis sõnum, et vägivald on lahendus ({{commentsTotal}})

Riigikogu liige Mart Nutt, kes vaatas Vene telekanali Pervõi dokumentaalfilmi president Vladimir Putinist, ütles, et film oli väga tugeva sõjalise kallakuga ning läbi selle kostis sõnum, et vägivald on lahendus.

Nutt rääkis "Ringvaates", et filmis kõlanud intervjuu küsimused olid kahtlemata kokku lepitud ning Putinile need ootamatult ei tulnud. Nuti hinnangul oli film tehtud tagasihoidlike kuludega.

Kokkuvõttes jagaks Nutt filmi kahte suurde ossa. "Üks osa oli see, kus Vladimir Putin ise rääkis, alates oma lapsepõlvest, oma isast, oma tegevusest siin ja seal. Teine pool olid dokumentaalkaadrid, mis olid väga tugeva militaristliku kallakuga. Ütleme, et läbi selle filmi kostis sõnum, et vägivald on lahendus," selgitas Nutt.

Filmis rääkis ka Putin sellest, et andis Sotši olümpiamängude ajal käsu üks lennuk alla tulistada. Tegemist oli 2014. aasta 7. veebruaril Ukrainast Istanbuli teel olnud lennukiga. Putin sai teate, et lennuk kaaperdati ning on teel Sotši poole. Putini sõnul andis ta loa lennuk vajadusel alla tulistada. Hiljem tuli välja, et tegemist oli valehäirega ning käsk tühistati.

Peamine märk, miks Putin intsidendist dokumentaalfilmis rääkis, oli Nuti hinnangul see, et näidata, et ta on otsustusvõimeline liider. Teiseks ei saa Nuti sõnul ilmselt keegi 100-protsendiliselt kunagi kindlaks teha, kas pomm oli lennukis või mitte.

"Aga kui vaatame ajalist konteksti, mis järgnes Sotši olümpiamängudele, oli ju agressioon Ukraina vastu. Sellised kokkulangemised on huvitavad," lisas ta.

Samuti puudutati filmis juhtumit, kui Lennart Meri oma kõnes rääkis Vene okupatsioonist ning see toonasele Peterburi abilinnapeale Putinile ei meeldinud ja ta saalist lahkus.

Põhjus, miks see juhtum filmi jõudis, oli Nuti hinnangul see, et Venemaa on püüdnud rõhutada, et Nõukogude okupatsiooni Balti riikides pole olnud.

"Võib-olla talle läks see hinge, aga asja teine pool, ma arvan, on see, et Venemaa on püüdnud kõikvõimalikel foorumitel jätta muljet või rõhutada, et mingit Nõukogude okupatsiooni Balti riikides ei olnud. See oli ilmselt tal üks soov taaskord seda rõhutada. Minu arvates Lennart Meri ei öelnud midagi valesti, sest kogu demokraatlik maailm pidas seda, mida Nõukogude Liit Baltikumis korraldas, ikkagi okupatsiooniks," rääkis Nutt.

Nutt on ka ise Putiniga kohtunud ja vestelnud. See toimus 1996. aastal Eesti Vabariigi aastapäeva puhul Peterburi Eesti peakonsulaadi korraldatud vastuvõtul.

"10-12minutilise vestluse me enam-vähem nelja silma all ka pidasime. Putin oli väga reserveeritud ja vait. Laias laastus vestlusest suurema osa rääkisin mina ja paljuski selles võtmes, et Eesti ja Venemaa suhete parandamise üks väga ilmne võti on see, kui Venemaa tunnistab seda ebaõiglust, mida Nõukogude Liit - isegi mitte ju Vene Föderatsioon - Eesti ja Balti riikidega tegi. Ma julgeks öelda, et Putin ei vastanud selle kohta midagi, aga kui vaadata tema hilisemaid seisukohavõtte, siis paistab, et see jutt talle kõige rohkem meele järele just ei olnud," meenutas Nutt.

Filmis äratas Nuti tähelepanu enim see, kui palju oli selles panustatud vägivallale. Lisaks Putinile rääkisid filmis näiteks Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov ja lähikondlased. "Jõustruktuurid olid väga tugevalt esindatud," lisas Nutt.

18. märtsil toimuvad Venemaal presidendivalimised. "Selles, et Putin valitakse presidendiks ka sel juhul, kui mingisuguseid häälte võltsimisi ei tehta, ma üldse ei kahtle - ettevalmistusi on nii tugevalt tehtud ja ükski Putini potentsiaalne vastaskandidaat ei ole võimeline Putinit selles lööma. Küsimus on pigem selles, milline on Putini skoor. Mina vaatan võib-olla liiga palju demokraatliku riigi mätta otsast, aga minu arust oleks usaldusväärsem kui Putin võidaks valimised 55-60 protsendiga, mitte 85-90 protsendiga. Aga ma kahtlustan seda viimast," kommenteeris ta.

Eestist osaleb Venemaa valimiste vaatlejana OSCE Parlametaarse Assamblee delegatsiooni liige Jaanus Marrandi. Nutt ise ei osale. "Ma olen saanud signaale, et mul võib tekkida Venemaal probleeme," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: